BLANC DE BLANCS
BLANC DE BLANCS
Šampanja- või ka muu vahuveini, seejuures nii klassikalisel kui ka muul meetodil toodetu, aga ka muu valge veini pudeli etiketile kantud nimetus "Blanc de Blancs" tähendab otsetõlkes valget valgetest ehk märgistab veini, mis on valmistatud üksnes valgetest viinamarjadest. Selline tähistus ei ole reserveeritud mitte üksnes šampanjale või ka mitte ainult vahuveinidele, kuid teatakse seda nimetust laiemalt pigem tõesti vahuveinide kuningale šampanjale tänu.
 |
| Liu Bolin. Blanc de Blancs in The New Crayére. Foto: Photographs, 2017 / Internet |
Pikematest lugudest viinamarjadest ja konkreetsemalt šampanjaviinamarjadest (vt kokku seitset eelnevat lugu siinsamas blogis iga viinamarja kohta eraldi), teame, et tänapäeval on
Champagne maakonnas lubatud kasvatada ja šampanjat valmistada kokku seitsmest
viinamarjasordist. Need on:
- Pinot Noir
- Meunier
- Chardonnay
- Arbane (ka Arbanne)
- Pinot Blanc (Champagne's enam tuntud kui Blanc Vrai)
- Petit Meslier
- Pinot Gris (Champagne's tuntud ka kui Fromenteau)
Esimesed kaks on punased, nimetatud ka kui mustad (prantsuse
ja inglise keeles vastvalt noir ja black) ning ülejäänud viis
valged ehk aines selle loo peategelaseks olevatale valgetele valgetest. Pinot Gris puhul on ainuüksi esmasel vaatlusel tegemist pigem küll hallika
kuni roosakas-violetse, mõnel juhul ka ruuge marjaga. Gris
tähendabki prantsuse keeles halli ja iseloomustab marja kesta värvust üldjuhul väga hästi. Kuid ametlikult kuulub Pinot Gris siiski valgete viinamarjade hulka.
Üldlevinud on arusaam, et blanc de blancs šampanjasid valmistatakse maailma levinuimast valgest viinamarjast, võib öelda ka viinamarjade
kuningannast, Chardonnay’st. Ja üldjuhul see nii ka on. Vanade ja Champagne's haruldaste
valgete viinamarjasortide (Arbane, PInot Blanc, Petit Meslier ja Pinot Gris) kasutamine on küll teatavas kerges ja šampanjaentusiastide poolt oodatavas tõusutrendis, kuid nende
kasvatamise üldine osakaal kokku on siiski vaid kusagil alla protsendi kuni protsent kogu vahuveinide
kuninga maakonnas kasvatatavatest viinamarjadest. Nii ei saa olla
nendest valmistatud šampanjasid palju ega ole ka tootjaid palju. Tegelikult
vaid väga üksikud ning ikka pigem seal, kus neil marjadel on ajalooliselt olnud
suurem roll, nagu näiteks Champagne maakona lõunaosa, eeskätt Aube'i piirkond, või kuhu on jäänud mõni entusiast, kes ei ole oma põldudel või
väikestes aiasoppides lasknud neil sortidel unustuse hõlma vajuda, nagu näiteks paar tootjat Marne Valley's, kes omakorda on "nakatanud" ka uusi tulijaid, väiketootjaid ennekõike. Ent
loomulikult teevad kõige uhkemat sõitu puhtad Chardonnay’d. Ja seda nii šampanjade kui ka muude vahuveinide puhul. Ka näiteks Venemaal 100% Chardonnay'st klassikalisel meetodil valmistatud Russian Sparkling Wine'i puhul Abrau-Durso tehaselt, kui tuua üks niiöelda teisest ooperist näide. Ent blanc de blancs määratlust võivad kanda ka kõik need šampanjad-vahuveinid, ja nagu juttu oli kohe päris alguses, ka muud valged veinid, mis valmistatud teistest valgetest viinamarjadest, nii üksikult kui ka seguna. Champagne maakonnas on selliseid viinamarju kokku viis.
Et Chardonnay on olemuselt elegantne ja puuviljane, hea happega mari, on see täiesti võimeline olema üksikesineja ehk sooloartist šampanjas ning ei vaja enda kõrvale bändikaaslasteks või taustaesinejaiks teisi marju. Chardonny'st valmistatud noored vahuveinid võivad olla küll veidi ehk liiga sirgjoonelised ja pisut esiletükkiva happega. Paljud tootjad, näiteks nagu G.H. Mumm, Louis Roederer ja Vernier-Fanniére kasutavad oma blanc de blancs'ide valmistamisel sestap pisut madalamat rõhku, umbes 4,5 v. tavapärase 6 rõhuühiku asemel. Sellist väiksema rõhuga ja seega ka vähem vahutavat ja vähem happest šampanjat kutsuti varasemalt crémant'iks, kuid tänapäeval on see nimetus reserveeritud teistele väljaspool Champagne't Prantsusmaal klassikalisel meetodil valmistatud vahuveinidele, šampanjade puhul saab kasutada üksnes sõna Champagne. Näiteks Mumm de Cramant'i nimi oli varasemalt Crémant de Cramant.[i]
Et Chardonnay on olemuselt elegantne ja puuviljane, hea happega mari, on see täiesti võimeline olema üksikesineja ehk sooloartist šampanjas ning ei vaja enda kõrvale bändikaaslasteks või taustaesinejaiks teisi marju. Chardonny'st valmistatud noored vahuveinid võivad olla küll veidi ehk liiga sirgjoonelised ja pisut esiletükkiva happega. Paljud tootjad, näiteks nagu G.H. Mumm, Louis Roederer ja Vernier-Fanniére kasutavad oma blanc de blancs'ide valmistamisel sestap pisut madalamat rõhku, umbes 4,5 v. tavapärase 6 rõhuühiku asemel. Sellist väiksema rõhuga ja seega ka vähem vahutavat ja vähem happest šampanjat kutsuti varasemalt crémant'iks, kuid tänapäeval on see nimetus reserveeritud teistele väljaspool Champagne't Prantsusmaal klassikalisel meetodil valmistatud vahuveinidele, šampanjade puhul saab kasutada üksnes sõna Champagne. Näiteks Mumm de Cramant'i nimi oli varasemalt Crémant de Cramant.[i]
Küpsedes tulevad Chardonnay'st valmistatud vahuveinides esile aga mõnusalt röstised ja kreemised noodid. Nii nagu teame ennekõike Taittinger Comtes de Champagne's, Charles Heidsieck Blanc des Millénaires'is ning Ruinart Dom Ruinart'is, mis on puhta Chardonnay meistriteosed, mis kohe esimestena meelde tulevad. Loomulikult vajab äramärkimist ka Salon, kes teeb oma šampanjad vaid Chardonnay'st ja oskab selle daamiga väga aristokraatlikult-hoolivalt ümber käia.
Blanc de blancs' šampnajasid peetakse üldiselt kõige kergemateks ning kõige elegantsemateks šampanjadeks. Nende sidrunine-happeline olemus sobib ennekõike aperitiiviks. Hea kerge happeline isutekitaja, kui räägime lihtsamast blanc de blancs'ist. Kuid see omab ka väga head arengupotentsiaali, võibolla isegi parimat kõigi vahuveinide hulgas. Väheoluline ei ole siinjuures see, millises piirkonnas on viinamarjad kasvanud ehk milline ja kui kvaliteetne on tooraine, millest vahuvein valmistatakse. Champagne maakonnas hiilgab parimate Chardonnay põldudega Cote des Blancs Cramant'i ja Le Mesnil-sur-Oger vahel, kuigi ka idapoolne Montange de Reims, konkreetsemalt ehk Trépail ja Villers-Marmery külad, võivad anda esmaklassilisi blanc de blancs'e. Ka Cote de Sésanne spetsialiseerub viinamarjadele, millest valmistada blanc de blancs' šampanjasid. Need šampanjad on väga haruldased ning atraktiivsete troopiliste puuviljade nootidega.[ii]
Klassikaline blanc de blancs Cote des Blancs'ist on mitte nii kerge, stiililt reserveeritum ning võib olla, eriti noorena, pisut askeetlik ning vähepuuviljane. Ajaga muutub see aga röstiseks ning täidab suu ja maitsemeeled juba ka selge puuviljasusega. Parimatele Code des Blancs blanc de blancs'idele on omakorda omane kreemisus, millele lisanduvad mandlite, pähklite ja brasiilia pähklite komplekssed aroomid ja ka maitsenüansid.[iii]
Kui vaadata viimaste aastate edetabeleid, leiame blanc de blancs kategoorias järgmised tublid tegijad (The Champagne & Sparkling Wine World Championships, CHAMPAGNE):
Aastal 2018 Best in Class: Best Deluxe Champagne Blanc de Blancs - Perrier-Jouët 2004 Belle Epoque Blanc de Blancs in Magnum;
Aastal 2017 Best in Class: Best Champagne Vintaged Blanc de Blancs - Louis Roederer 2010 Blanc de Blancs ning Best Deluxe Champagne Blanc de Blancs - Perrier-Jouët 2004 Belle Epoque Blanc de Blancs in Magnum; Best Champagne Non-vintage Blanc de Blancs aga Ruinart NV Blanc de Blancs;
Aastal 2016 Best in Class: Best Champagne NV Blanc de Blancs - Ruinart NV Blanc de Blancs in Magnum; Best Champagne Vintaged Blanc de Blancs - Louis Roederer 2010 Blanc de Blancs; Best de Luxe Champangne Blanc de Blancs aga Taittinger Comtes de Champagne 2006 Brut.[iv]
Mulligalerii valikus on kokku kolmelt šampanjamajalt pakkuda hetkel järgmised toredad blanc de blancs'id:
DRAPPIER:
Blanc de Blancs Signature - 95% Chardonnay, 5% Pinot Blanc aka Blanc Vrai
Quattuor - Blanc de Quattre Blancs - IV - 25% Chardonnay, 25% Pinot Blanc aka Blanc Vrai, 25% Petit Meslier ning 25% Arbanne (limiteeritud kogus)
Trop M'en Faut - 100% Pinot Gris aka Fromenteau (väga limiteeritud kogus!)
Blanc de Blancs Grand Cru Millesime 2012 - 100% Chardonnay
BRUNO PAILLARD
Blanc de Blancs Grand Cru Extra Brut - 100% Chardonnay
Läbipaistvas pudelis, mis pakitud biolagunevasse valgust tõrjuvasse kilesse, kuivõrd valged viinamarjad, mille kestades vähem pigmenti, on eriti tundlikud valgusele, mis võib rikkuda šampanja. Enne jääanumasse panekut tuleb pudelit kattev kile kindlasti eemaldada. Keldris või jahekapis hoiustada koos kilega.
CARBON
Blanc de Blancs Grand Cru Millesime 2012 - 100% Chardonnay
Blanc de blancs' šampnajasid peetakse üldiselt kõige kergemateks ning kõige elegantsemateks šampanjadeks. Nende sidrunine-happeline olemus sobib ennekõike aperitiiviks. Hea kerge happeline isutekitaja, kui räägime lihtsamast blanc de blancs'ist. Kuid see omab ka väga head arengupotentsiaali, võibolla isegi parimat kõigi vahuveinide hulgas. Väheoluline ei ole siinjuures see, millises piirkonnas on viinamarjad kasvanud ehk milline ja kui kvaliteetne on tooraine, millest vahuvein valmistatakse. Champagne maakonnas hiilgab parimate Chardonnay põldudega Cote des Blancs Cramant'i ja Le Mesnil-sur-Oger vahel, kuigi ka idapoolne Montange de Reims, konkreetsemalt ehk Trépail ja Villers-Marmery külad, võivad anda esmaklassilisi blanc de blancs'e. Ka Cote de Sésanne spetsialiseerub viinamarjadele, millest valmistada blanc de blancs' šampanjasid. Need šampanjad on väga haruldased ning atraktiivsete troopiliste puuviljade nootidega.[ii]
Klassikaline blanc de blancs Cote des Blancs'ist on mitte nii kerge, stiililt reserveeritum ning võib olla, eriti noorena, pisut askeetlik ning vähepuuviljane. Ajaga muutub see aga röstiseks ning täidab suu ja maitsemeeled juba ka selge puuviljasusega. Parimatele Code des Blancs blanc de blancs'idele on omakorda omane kreemisus, millele lisanduvad mandlite, pähklite ja brasiilia pähklite komplekssed aroomid ja ka maitsenüansid.[iii]
Kui vaadata viimaste aastate edetabeleid, leiame blanc de blancs kategoorias järgmised tublid tegijad (The Champagne & Sparkling Wine World Championships, CHAMPAGNE):
Aastal 2018 Best in Class: Best Deluxe Champagne Blanc de Blancs - Perrier-Jouët 2004 Belle Epoque Blanc de Blancs in Magnum;
Aastal 2017 Best in Class: Best Champagne Vintaged Blanc de Blancs - Louis Roederer 2010 Blanc de Blancs ning Best Deluxe Champagne Blanc de Blancs - Perrier-Jouët 2004 Belle Epoque Blanc de Blancs in Magnum; Best Champagne Non-vintage Blanc de Blancs aga Ruinart NV Blanc de Blancs;
Aastal 2016 Best in Class: Best Champagne NV Blanc de Blancs - Ruinart NV Blanc de Blancs in Magnum; Best Champagne Vintaged Blanc de Blancs - Louis Roederer 2010 Blanc de Blancs; Best de Luxe Champangne Blanc de Blancs aga Taittinger Comtes de Champagne 2006 Brut.[iv]
Mulligalerii valikus on kokku kolmelt šampanjamajalt pakkuda hetkel järgmised toredad blanc de blancs'id:
DRAPPIER:
Blanc de Blancs Signature - 95% Chardonnay, 5% Pinot Blanc aka Blanc Vrai
Quattuor - Blanc de Quattre Blancs - IV - 25% Chardonnay, 25% Pinot Blanc aka Blanc Vrai, 25% Petit Meslier ning 25% Arbanne (limiteeritud kogus)
Trop M'en Faut - 100% Pinot Gris aka Fromenteau (väga limiteeritud kogus!)
Blanc de Blancs Grand Cru Millesime 2012 - 100% Chardonnay
BRUNO PAILLARD
Blanc de Blancs Grand Cru Extra Brut - 100% Chardonnay
Läbipaistvas pudelis, mis pakitud biolagunevasse valgust tõrjuvasse kilesse, kuivõrd valged viinamarjad, mille kestades vähem pigmenti, on eriti tundlikud valgusele, mis võib rikkuda šampanja. Enne jääanumasse panekut tuleb pudelit kattev kile kindlasti eemaldada. Keldris või jahekapis hoiustada koos kilega.
CARBON
Blanc de Blancs Grand Cru Millesime 2012 - 100% Chardonnay
Usun, et kõigist eelnimetatud šapanjadest, sealhulgas Mulligalerii valikus olevaist, leiab iga blanc de blancs'ide sõber toreda rivi, mida degusteerida, ka võrrelda ning lihtsalt nautida. On ju šampanja loodud naudinguiks ning alati hea tuju tekitajaks ja selle kaaslaseks.
Järgmises loos juba täiesti teisele poole ehk Blanc de Noirs - tehtud ainult punastest (nimetatud ka kui mustadest). Seniks kõike head ja ikka Sante!
______________________________
Järgmises loos juba täiesti teisele poole ehk Blanc de Noirs - tehtud ainult punastest (nimetatud ka kui mustadest). Seniks kõike head ja ikka Sante!
______________________________
[i] Vt ka Essi AVELLAN. Champagne. A guide for champagne lovers and gourmet travellers. Avelvino Media, 2017, lk 69.
[ii] Vt ka Tom STEVENSON, Essi AVELLAN. Christie's World Encyclopedia of Champagne & sparkling wine. Bloomsbury, 2019, lk 46.
[iii] Ibid.
[iv] Ibid., lk 86-88.
[iv] Ibid., lk 86-88.
Kommentaarid
Postita kommentaar