Šampanjaviinamarjad. Pinot Gris
PINOT GRIS
Kõige uuem uudis šampanjasõpradele tulebki Drappier majast. 2019. aasta sügisel sai esmakordselt proovida maja täiesti uut šampanjat Trop M'en Faut, mis on valmistatud 100% Pinot Gris' marjast! Maailmakuulus šampanjakriitik Jancis Robinson on selle šampanja nimetanud ka 2019'nda aasta parimaks uue laine šampanjaks (Best Champagne New Wave 2019). Šampanjas on tunda meeldivat mesist nooti (piirkonnale väga omast aktaatsiamee nooti seejuures), küpset ploomi (muide, Drappier' aias kasvavad imelised ploomipuud, millest valmivad ka väga maitsvad ploomikoogid) ning selle järelmaitse on mõnusalt siidine.
Kui vaadata just kõneks olnud šampanja nimekuju, saab üsna hõlpsasti aru, et tegemist on samade tähtedega, mis esinevad ka nimes Fromenteau, küll on need tähed aetud veidi segi. Seda põhjusega. Et viinamarja nimi on ametlikult Pinot Gris ning Fromenteau üksnes niiöelda kohalik nimekasutus (tõsi, šampanjalastele väga loomulik nimekasutus), ei saanud Drappier' maja tänu väga rangetele regulatsioonidele, mis sätestavad, millistest viinamarjadest, seejuures ka mis nime kandvatest viinamarjadest, võib šampanjat valmistada, nimetada šampanjat selle nimega. Nii võttis maja tegevjuht Michel Drappier kasutusele tähemängu, mille tulemusena sündiski väikese vimkaga Trop M'en Faut. Esimese partii suuruseks oli vaid 375 pudelit, millest õige pisuke osa jõudis ka Eestisse ning ootab Mulligaleriis, kuulumata meie igapäevasesse põhivalikusse, just eriliste elamuste ja naudingute otsijaid. Et seda šampanjat on vaid loetud pudelid, siis ei hakka see olema kodulehel avalikus pakkumises. Küll aga leivad tõelised šampanjasõbrad selle kindlasti üles kohapealt. Peale selle loo lugemist kindlasti :)
Ja kui jutt juba regulatsioonidele läks, siis kokkuvõtvalt, kõigi šampanjaviinamarjade ja nende nimede ning lugude lõpetuseks, on paslik märkida, et šampanja tootmist reguleerivad normid pärinevad aastast 1919. Neid on revideeritud aastal 1927 ning sellest ajast on need olnud põhimõtteliselt muutumatud, sätestades, et ainsad viinamarjasordid, millistest võib valmistada šampanjat, on: Pinot' erinevad sordid, Arbanne ja Petit Meslier. Pinot hõlmab siinkohal mitte üksnes Pinot Noir'i ja endise nimetusega Pinot Meunier'i, tänapäeval Meunier'i (mille osas on asutud seisukohale, et tegemist ei olegi üldse Pinot perekonda kuuluva viinamarjaga, kuid mille kasvatamine on olnud ajalooliselt väga pikka aega lubatud), vaid ka Pinot Blanc'i, Pinot Gris'd ja Chardonnay'd, mis samuti kuulub ajalooliselt Pinot' perekonda ning mida on nimetatud kui kui Pinot Blanc Chardonnay või ka Pinot Chardonnay.[i]
Loodetavasti olid kõik lood Champagnes lubatud seitsmest viinamarjast, kolmest peamisest ning neljast vanast ja arhailisest, mõnus lugemine. Jääb üle soovida nüüd veel kord head iseseisvat avastamist ja nautimist ning ikka prantsusepäraselt Sante!
Pinot Gris, itaalias kasutatav nimetus Pinot Grigio, mis meie veinisõpradele ehk enam tuntud, viinamarjade puhul on tegemist valgete viinamarjadega, mis tegelikkuses kestavärvuselt nii
väga valged ei olegi. Grigio itaaliakeelne tähendus on hall. Ning Pinot Gris või siis Pinot Grigio viinamarjad on pigem tumedad, hallikad või hallikas-roosad.
Pinot Gris’d tuntakse ka teiste nimede all. Prantsusmaal
sageli ka Tokay nime all ning Ukrainas näiteks väga teistsuguse kõlaga
Szürkebarat’ all. Saksamaa tunneb seda viinamarja Grauburgunderina.[i]
Viinamari toodi Prantsusmaale ja ka mujale Euroopasse
14. sajandil Balatoni järve äärest. Pinot Gris’st juba Burgundias valmistatud vein
leidis tee Šveitsi aastatel 1300, kus seda peeti toonase keisri lemmikuks. Sealt edasi
jõudsid viinamarjad Põhja-Itaaliasse, kus sündis tõeline Pinot Grigio lugu. Itaalias, eeskätt Kirde-Itaalia piirkondades, sai Pinot Gris’st Pinot
Grigio ning veinist kuulsaim valge vein maailmas, mida hakati eksportima ka
Ameerikasse.[ii]
Tänapäeval kasvatataksegi seda viinamarja kõige enam sealsamas Kirde-Itaalias. Mõnedes Itaalia
osades kasutatakse seda viinamarjasorti ka vahuveinide valmistamiseks.[iii]
Veinikriitikute hinnangul on tegemist ühe elegantsema
valge viinamarjasordiga, millest saab mahlaseid, sügavkollase värvusega häid
veine, milles on tunda pehmet puuviljasust ja parfüümi ning pikka, harmoonilist
happesust. Järelmaitse on veidi mõrkjas, vürtsikas-ürdine.[iv]
Pinot Gris’ veinidel on ka arvestatav küpsemispotentsiaal,
eriti Prantsusmaal Alsace’i piirkonnast pärit veinidel. Itaalias valmistatud
veinid on mahedalt tsitruselised, veidi õhemad ja lihtsamad.[v]
Champagne maakonnas on Pinot Gris tuntud või isegi enam tuntud nimetuse Fromenteau all. Nelisada aastat tagasi peeti seda viinamarja vahuveinide kuninga maakonnas kõige nooblimaks viinamarjasordiks.[vi] Täna on see vana viinamari, nii nagu ka teised juba käsitletud haruldased sordid - Arbanne, Petit Meslier ja Pinot Blanc -, praktiliselt olematu kasvualaga. Ent ometi on entusiaste, kes seda marja tänini kasvatavad ning ka šampanjades kasutavad. Näiteks L. Aubry Fils ja Laherte Fréres. Aga ka juba mitmeid kordi mainitud Drappier, kes kasvatab absoluutselt kõiki Champagne maakonnas šampanja valmistamiseks lubatud viinamarjasorte.
 |
| Pinot Gris. Foto: Internet. |
Champagne maakonnas on Pinot Gris tuntud või isegi enam tuntud nimetuse Fromenteau all. Nelisada aastat tagasi peeti seda viinamarja vahuveinide kuninga maakonnas kõige nooblimaks viinamarjasordiks.[vi] Täna on see vana viinamari, nii nagu ka teised juba käsitletud haruldased sordid - Arbanne, Petit Meslier ja Pinot Blanc -, praktiliselt olematu kasvualaga. Ent ometi on entusiaste, kes seda marja tänini kasvatavad ning ka šampanjades kasutavad. Näiteks L. Aubry Fils ja Laherte Fréres. Aga ka juba mitmeid kordi mainitud Drappier, kes kasvatab absoluutselt kõiki Champagne maakonnas šampanja valmistamiseks lubatud viinamarjasorte.
Kõige uuem uudis šampanjasõpradele tulebki Drappier majast. 2019. aasta sügisel sai esmakordselt proovida maja täiesti uut šampanjat Trop M'en Faut, mis on valmistatud 100% Pinot Gris' marjast! Maailmakuulus šampanjakriitik Jancis Robinson on selle šampanja nimetanud ka 2019'nda aasta parimaks uue laine šampanjaks (Best Champagne New Wave 2019). Šampanjas on tunda meeldivat mesist nooti (piirkonnale väga omast aktaatsiamee nooti seejuures), küpset ploomi (muide, Drappier' aias kasvavad imelised ploomipuud, millest valmivad ka väga maitsvad ploomikoogid) ning selle järelmaitse on mõnusalt siidine.
Kui vaadata just kõneks olnud šampanja nimekuju, saab üsna hõlpsasti aru, et tegemist on samade tähtedega, mis esinevad ka nimes Fromenteau, küll on need tähed aetud veidi segi. Seda põhjusega. Et viinamarja nimi on ametlikult Pinot Gris ning Fromenteau üksnes niiöelda kohalik nimekasutus (tõsi, šampanjalastele väga loomulik nimekasutus), ei saanud Drappier' maja tänu väga rangetele regulatsioonidele, mis sätestavad, millistest viinamarjadest, seejuures ka mis nime kandvatest viinamarjadest, võib šampanjat valmistada, nimetada šampanjat selle nimega. Nii võttis maja tegevjuht Michel Drappier kasutusele tähemängu, mille tulemusena sündiski väikese vimkaga Trop M'en Faut. Esimese partii suuruseks oli vaid 375 pudelit, millest õige pisuke osa jõudis ka Eestisse ning ootab Mulligaleriis, kuulumata meie igapäevasesse põhivalikusse, just eriliste elamuste ja naudingute otsijaid. Et seda šampanjat on vaid loetud pudelid, siis ei hakka see olema kodulehel avalikus pakkumises. Küll aga leivad tõelised šampanjasõbrad selle kindlasti üles kohapealt. Peale selle loo lugemist kindlasti :)
Ja kui jutt juba regulatsioonidele läks, siis kokkuvõtvalt, kõigi šampanjaviinamarjade ja nende nimede ning lugude lõpetuseks, on paslik märkida, et šampanja tootmist reguleerivad normid pärinevad aastast 1919. Neid on revideeritud aastal 1927 ning sellest ajast on need olnud põhimõtteliselt muutumatud, sätestades, et ainsad viinamarjasordid, millistest võib valmistada šampanjat, on: Pinot' erinevad sordid, Arbanne ja Petit Meslier. Pinot hõlmab siinkohal mitte üksnes Pinot Noir'i ja endise nimetusega Pinot Meunier'i, tänapäeval Meunier'i (mille osas on asutud seisukohale, et tegemist ei olegi üldse Pinot perekonda kuuluva viinamarjaga, kuid mille kasvatamine on olnud ajalooliselt väga pikka aega lubatud), vaid ka Pinot Blanc'i, Pinot Gris'd ja Chardonnay'd, mis samuti kuulub ajalooliselt Pinot' perekonda ning mida on nimetatud kui kui Pinot Blanc Chardonnay või ka Pinot Chardonnay.[i]
Loodetavasti olid kõik lood Champagnes lubatud seitsmest viinamarjast, kolmest peamisest ning neljast vanast ja arhailisest, mõnus lugemine. Jääb üle soovida nüüd veel kord head iseseisvat avastamist ja nautimist ning ikka prantsusepäraselt Sante!
[i] Wikipedia.
[ii] Ibid.
[iii] Ibid.
[iv] Pinot
Gris. Toidutare. Arvutivõrgus: http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/vein/valged_viinamarjad/14178/
(27.03.2020)
Kommentaarid
Postita kommentaar