Šampanjaviinamarjad. Arban(n)e

ARBAN(N)E

Arbane ehk ka Arbanne on Prantsusmaalt pärit valge viinamarjasort, mida on Champagne's kasvatatud ajalooliselt selle lõunaosas Aube's, kuid mille osakaal on tänaseks üldises šampanjaviinamarjade koguses vaid üliväike. Lepime siinkohal kokku, et siin ja edaspidi jääme nimekuju Arbanne juurde, kuivõrd just sellisena leiame selle ka šampanjapudelite etikettidelt ja see ei ole üldse mitte väheoluline. 

Tegemist on ühega vanadest arhailistest sortidest, mida lisatakse segudesse koos Chardonnay, Pinot Noir'i ning Meunier'iga ehk kolme peamise šampanja valmistamiseks kasutatava viinamarjasordiga,  või ka segudesse teiste lubatud sortidega, aga leidub ka üksikuid šampanjasid, mis tehtud üksnes Arbanne'st. Näiteks Moutard'i "Vieilles Vignes" Champagne (Vieilles Vignes, termin, mida kasutatakse veinietikettidel kirjeldamaks veini ja ka šampanjat, mis on valmistatud eriti vanade viinapuude marjadest; üldine uskumus on, et vanad viinapuud, kui neid on hästi hooldatud, annavad paremat veini; samas ei ole olemas üleüldist arusaamist või kokkulepet, mis on "vana" mõõdupuu) on valmistatud üksnes Arbanne'ist. Teised tootjad, sealhulgas meile juba tutttav Drappier, kasutab seda marja pigem segudes, hoides marja, nii nagu ka Moutard, Aube'i piirkonnas siiski elus ja ka töös. 

Ampelograafid ehk viinamarjauurijad usuvad, et nimetus Arban(n)e tuleneb keskaegsest ladina keelsest sõnast albana, mis tähendab valget marja. Seda sõna kasutatakse tänini esmase nimetuse või ka sünonüümina mitmete valgete sortide puhul Itaalias (muuhulgas nt Emilia-Romagna's kasvatatav Albana). Samas ei ole Arbanne'il teadaolevaid tõendatud sidemeid teiste Albana viinamarjadega. Spekuleeritud on ka, et esmakordselt aastal 1388 Les Riceys' kommuunis mainitud Albane viinamari oli seesama tänane Arbanne, samas kui teised uurijad, ka näiteks tunnustatud Master of Wine Jancis Robinson, seavad väite 14. sajandil mainitud marjast kui täna tuntud Arbanne'st, kahtluse alla.[i]

Vaidlust ei ole aga selles, et Arbanne oli 19. sajandiks Champagne's küllalt laialdaselt tuntud ja kasvatatud. Ja teatud ka erinevate nimede all - Albane sealsamas Aube's, mis on marjale jätkuvalt peamiseks koduks, Arbane Blanc, Arbane du Bachet, Arbanne, Arbanne Blache, Arbenne, Arbenne Blanc, Arbone, Créne, Crénillat ja ka Darbanne. See viimanegi nimekuju on kasutusel olnud just Aube's.[ii]

Aastast 2010, mil Champagne maakonna piiride teatava laienemise tulemusena lubati kolme peamise viinamarja - Pinot Noir, Chardonnay ja Meunier -, kõrval taas kasutada ka nelja vana heledat viinamarja - Arbanne, Petit Meslier, Pinot Blanc ja Pinot Gris -, on huvi Arbanne'i vastu taas kasvanud. 

Arbanne. Foto: Internet.

Arbanne on tarmukas ent madala saagikusega viinamarjasort, mis viljub vara, kuid küpseb küllalt hilja. Viinamarjakobar on väike ja marjadki üsna väikesed. Suhkrusisaldus on kõrge, kuid heast happest jääb selle sordi puhul puudu. Võib olla küllalt aromaatne.[iii] Kasvukoha suhtes on Arbanne küllalt nõudlik eelistades kõige päikesepoolsemaid nõlvu. Sorti iseloomustab ka see, et kuni kahel aastal järjest võib see puhata ja üldse mitte viljuda.[iv] Nii ei ole viinamarjakasvatajad arusaadavalt just suuremas vaimustuses sellest sordist ning nii ei jõua see ka mitte liiga tihti šampanjasse. Nagu eelnevalt viidatud, on siiski üksikuid erandeid või ka otse öeldes fanaatikuid, kes vanade viinamarjasortide väljasuremist iga hinnaga vältida püüavad ning sellega ka šampanjakultuuri selle kogu eheduses säilitada püüavad. Üha soojemad suved, mis on sobilikud just vanadele arhailistele sortidele, seda ka omalt poolt soosivad.[v]

Siinkohal tuleb silme ette kujutluspilt vanast daamist, kes istub pargipingil ning soojendab sumedal septembripäeval päikese käes oma päevinäinud konte, silmades kelmikas naeratus, millest võib lugeda välja seda, kui palju daam teab, kuid mitte alati välja ei ütle. Sellisena võiks püüda jätta meelde Arbanne'i, kui sellest kunagi hiljem juttu tuleb või sellest valmistatud nestet võimalik proovida on. 

Veel, Pärnu teatri "Endla" mängukavas on etendus "Minu vana daam", autor Israel Horovitz, mis samuti silme ees kangastub. Eluga ummikusse joosknud keskealine mees lendab viimaste säästude eest New Yorgist Pariisi, et müüa isalt päranduseks saadud luksuslik korter. Kohale jõudes avastab mees oma suureks nördimuseks, et korter on viager - "kinkekomplekti" kuulub ka igakuist tasumist vajav kopsakas kommunaalmakse ning korteris kuni surmani elada võiv vanadaam, lisaks tema vaenulik tütar. Olude sunnil korterinaabriteks saanud kolmikul on üksteiselt mõndagi õppida, et minevikuga lepitust teha ning lootusrikkamalt tulevikku vaadata.[vii] Lii Tedre mängitud vanadaam on justkui lavaline kehastus selle loo kangelaseks olevast Arbanne'st ning loo moraal igati võrreldav šampanjaviinamarjade ja nende (aja)looga.

Juba osundatud šampanjamaja Moutard tänane tegevjuht Francois Moutard on öelnud: "See viinamarjasort küpseb hilja ja sellega on raske töötada, kuid see toob võrreldamatut viimistlust maitsesegusse",[vi]  andes mõista jätkuvalt pühendumist sellele marjasordile.

Mulligalerii valikus on pakkuda tore segu Champagne Drappierilt, tänaselt suurimalt Arbanne'i kasvatajalt Cote des Bar'is - Quattuor - Blanc de Quattre Blancs ehk lihtsalt IV. See on, nii nagu selle nimigi osundab, nelja valge viinamarja segu: võrdsetes osades Chardonnay, Arbanne, Pinot Blanc (aka Blanc Vrai, nii nagu kutsuvad marja šampanjalased ise ning millise nimekuju leiab ka pudelietiketilt) ning Petit Meslier. Täiesti eriilmeline Blanc de Blancs, mis avaneb huvitavalt, kiht-kihilt ning mida tasub kindlati proovida. Millised aroomid ja maitsed selles konkreetsemalt avalduvad, jäägu igaühe enese avastada. 

Aastat 2022 võib Champagne Drappier majas pidada aga üheks väga eriliseks Arbanne'i aastaks. Ja seda mitte 2022. aasta väga ilusa saagi tõttu, vaid hoopis seetõttu, et Antoine Drappier'i, tänase juhtiva veinimeistri Michel Drappier' ühe poja, perre sündis oma vennakesele rõõmuks väike tüdrukutirts, kes sai endale mõneti ebatavalise nime - Arbanne. Kui küsisin, et millest selline valik, tuletas Michel Drappier mulle meelde, et algselt tähendas Arbanne, mida Drappier pere on aegade algusest kasvatanud, valget ning see oli tüdruku vanemate mõte, et edasi anda tirtsu prantslastele üldiselt mitteomaste helesiniste silmade ja heledama nahatooni eripära. Nii ei kangastu ka mulle Arbanne'st kõneldes silme ette enam üksnes mõnus vanadaam, vaid nüüd ka hoopis väike uus inimene. Otsekui tõestuseks igikestvast ajaringist ja sellest, et kõik vana võib olla samahästi uus.

Igal juhul mõnusat Arbanne'i avastamist, proovimist ja ikka Sante!
______________________________
[i] Wikipedia.
[ii] Ibid. 
[iii] Arbanne. Baur au Lac Vins. Arvutivõrgus. bauraulacvins.ch/arbanne (26.03.2020); Seven of the finest. Sparkling World. Arvutivõrgus: https://sparkling-world.com/learning/grape-varieties/ (26.03.2020)
[iv] Arbanne. Baur au Lac Vins. Arvutivõrgus. bauraulacvins.ch/arbanne (26.03.2020)
[v] Lesser Known Champagne Grapes Enjoying the Warmer Weather. Glass of Bubbly, 23.09.2015. Arvutivõrgus: https://www.glassofbubbly.com/lesser-known-champagne-grapes-enjoying-the-warmer-weather/ (25.03.2020)
[vi] Arbane. Le Mag' Familie Moutard, 8.08.2017. Arvutivõrgus: https://mag.famillemoutard.com/en/arbane (26.03.2020)
[vii] Minu vana daam. Vt ka www.endla.ee


Kommentaarid

Populaarsed postitused