Emakeelepäeval õiged valikud!

14. märtsil aastal 1999 tähistati Eestis esmakordselt emakeelepäeva riikliku tähtpäevana. Käesoleval aastal teeme seda seega juba kahekümne teist korda. Võtame vastu väljakutse kirjutada üleriikliku levikuga raadiost etteloetavat etteütlust. Heiskame uhkelt riigilipud. Loeme ehk killukese rohkem krõbisevat ajalehte, et sel päeval austada ka kirjakeelt ja -sõna. Ehk kuuleb lapski pikema peatüki oma lemmikraamatust, mis öökapil ootel ja seda ilusas ladusas emakeeles. Sellisel päeval on igati paslik aga ka piisakese lemmikšampanjaga sündmust tähistades, eriti kui etteütlus on hästi õnnestunud ja tuju sellest hea, mõtelda korraks emakeelsetele sõnadele, mis mulliteemaga seotud. Mõned valikud, mõtted, tähelepanekud ja tagasihoidlikud soovitused mulligaleristilt.

Šampanja või šampus? Eesti Keele Instituudi nõuanne on kirjakeeles kasutada sõna „šampanja“, argikeeles võib EKI nõuandel kasutada ka sõna „šampus“. Ent kas on hea plaan, kui meil on oma emakeeles kasutada kena sõna „šampanja“, kasutada sõna, mis ainuüksi oma rohmakalt ja kuidagi nurgeliselt kõlalt ei anna välja ei selle kuningliku joogi mõõtu ega värvi? Elegantsist rääkimata. Leian et mitte ning soovitan ja lausa palun kõigil, kes räägivad Prantsusmaal Champagne piirkonnas (ja ainult seal) valmistatud vahuveinide kuningast, sillerdavalt kaunist joogist, imelisest nestest, mis paitab meeli ning kirgastab kujutelmi, kasutada ilusat kaunikõlalist sõna „šampanja“. 

Bokaal või pokaal? Olgu üheselt ja selgelt öeldud, et jalaga jooginõu, mida kasutatakse veini, seejuures imelise vahuveini šampanja, nautimiseks, on pokaal, mitte bokaal. Ning kirjakeelne sõna on seega „šampanjapokaal“, mitte „šampusebokaal“ ega ka „šampusepokaal“. Päris kole on vaadata jaekaubanduses riiulitel, aga ka veebipoodide pakkumistes nii tihti ja nii valesti kirjutatud tootesilte ja -tutvustusi. Pokaal, mida silditatuna bokaaliks, tutvustatakse, muutub kohe odavaks, koledaks ega kutsu kohe üldse ostma. Ka toitlustusettevõtete pakkumistes näeb üllatavalt tihti sõna bokaal korrektse pokaali asemel. Millest on tulnud me lembus nimetada pokaali bokaaliks, ei olegi teada. Usutavasti mitte sellest, et sõna kirjapanijal juba keeleotsake mõnest toredast nektarist pehmeks muutunud on.  

Foto: mulligalerist hoidams käes imekaunist pokaali šampanjaga, erakogu. Sõrmus: byKariné. 

Cooler või kuuler? Ei kumbki! Eesti keeles „jäänõu“. Ja mitte jäänõu šampusele või shampusenõu. Ka sõna „küüler“ on läinud kasutusse, kuid nii nagu ei võta Eesti Keele Instituut midagi arvata sõnade „cooler“ või „kuuler“ kohta, ei arva ta midagi ka sõna „küüler“ osas. Tootelehtedel me seda sõna siiski näeme ning silm on isegi harjunud. Ausalt öeldes mind ei häiri ning midagi ei ole teha, sõnad, mis meile laensõnadena või nende kaudu keelde tulevad, leiavad kasutuse või langevad sellest välja ka ilma keeleteadlaste soovi või sunnita. Jäänõu on soosituim versioon siiski. Ja eriti emakeelepäeval jäägem siis selle sõna juurde.

Hoidkem oma ilusat emakeelt ning kasutagem seda elegantselt ja väärikalt! Nautigem kaunis jäänõus maha jahutatud päris ehtsat šampanjat oma parimatest pokaalidst ja tähistagem üheskoos emakeelepäeva! Terviseks!

Kasutatud allikad: Eesti Keele Instituut, keelenõuanne. Arvutivõrgus: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1&otsi=sampus (13.03.2020)