Šampanjaviinamarjad. Petit Meslier

PETIT MESLIER

Petit Meslier – väike Meslier (petit, prantsuse keeles väike) – samuti Prantsusmaalt pärit valge, kerge kestaga viinamari, on taas üks neist heledatest marjadest, mida Champagnes kasvatatakse ning kasutatakse, kuid ülivähe ja -harva. Ehk tegemist on marjaga, mis koos Arban(n)e’i, Pinot Blanc’i ning Pinot Gris’ga moodustavad vaid kuni protsendi (või isegi alla selle) kõigist vahuveinide kuninga maakonnas kasvatatavatest šampanjaviinamarjadest. Mõningal määral on viimastel aastatel näha eelnimetatud vanade viinamarjasortide osakaalu tõusu, eeskätt seetõttu, et tihti on hea uus lihtsalt hästi äraunustatud vana, inimhing aga ihkab ju alati midagi uut. Nii ei olegi väga täpset infot selle kohta, kas veel umbes aastaid tagasi arvatud 0,3-0,5% (kõik arhalised kokku) on jõudnund 1%-ni või sellest üle. Ent olid ajad, mil Petit Meslier'i kasvatati Champagnes küllaga. Ning tunti ka nimede Meslier Saint-Francois ja Meslier Dore all. Sünonüümideks on ka Meslier De Champagne, Meslier Petit a Queue Rouge, Queue Rouge, Saint Lye, jne[i]. Ehk taas kord, heal lapsel mitu nime. Kuni see viinamari asendati 19. sajandil praktiliselt täielikult tegelikkuses vähempretensioonika ja vähemnõudliku ning parema saagikusega Chardonnay'ga.

Petit Meslier on algupäraselt pärit Põhja-Prantsumaalt ning geneetilised uuringud näitavad, et tegemist on Gouais ja Savagnin'i ristumisel saadud viinamarjaga.[ii] Viinamari on hinnatud eeskätt oma võime poolest säilitada hea happesus ka kuumadel aastatel[iii]. Hea happesus on aga hea šampanjamarja jaoks väga oluline. 

Kasvatatakse Petit Meslier'i tänapäeval Marne Valley’is, mis asub šampanjapealinnast Epernay’st läänes, aga ka maakonna lõunaosas Aube’s, nii nagu ka teisi haruldasi sorte. Samas on tegu viinamarjaga, mida on keeruline kasvatada ja hooldada, sest ta on küllalt vastuvõtlik haigustele ning ka tema saagikus on madal.[iv] Petit Meslier alustab õitsemist vara ning on vastuvõtlik seega ka kevadkülmadele. Viinamarja lehed on väikesed ning ka marjad on väikesed, saagikus madal.

Petit Meslier. Foto: Internet.

Neil väga harvadel juhtudel, kui Petit Meslier’i ei kasutada segudes, vaid sellest kui sooloesinejast valmib ühe viinamarja šampanja, on tegemist värske, karge veiniga, mille maitse on väga lähedane õunale. Mõnel juhul rohelisele Granny Smith'ile.[v] Sellised Petit Meslier' kui ühe marja šampanjad on ühed haruldasematest, mida Champagne's leida võib.

Champagne Moutard kasutab Petit Mesiler'i oma kuue viinamarja segus - Cuvée de Six Cepages. Drappier aga oma nelja valge viinamarja segus Quattuor - Blanc de Quattre Blancs - IV, võrdsetes osades koos Chardonnay, Arbanne'i ning Blanc Vrai ehk väljaspool Champagne't enam tuntud nimega Pinot Blanc. Need mõlemad näited tulevad Champagne lõunaosast. Marne Valley's kasvatab seda marja vähesel määral Champagne Tarlant, kuid selle katsetused Petit Meslier'iga ei ole auditooriumi poolt vast nii hästi vastu võetud. Nimetatute kõrval kasutab ka Duval-Leroy seda marja ning seejuures teeb vähesel määral ka üksnes Petit Meslier'st valmistatud šampanjasid. Näitena aastal 2005 valmis sellest marjast 988 pudelit Petit Meslier Vintage 2005't. [vi]


Petit Meslier lisab šampanjadesse floraalsust, õunasust ning teatavat rohelist nüanssi. Sellest valmistatud šampanja juurde on sobiv pakkuda praetud merikeelt võikastmega, kergelt küpsetatud juurvilju ka lihtsa sidruni- või vinegreekastmega. Hästi sobivad ka austrid sidrunheina vinegreega.[vii] 

Merikeel on hinnatud toidukala, mille suurimad püüdjad on Holland ja Prantsusmaa. Greenpeace lülitas hariliku merikeele 2010. aastal meretoidu punasesse nimestikku. Merikeele lihas on rasvasid 1,5%, valke 18% ning selle energeetiline toiteväärtus on 77 kcal/100g ehk tore dieetkala.  Hakkas suu vett jooksma? Siinkohal üks mõnus retsept merikeelest, kui seda saada õnnestub. Ja kui õnnestub, siis proovige koos Petit Meslier'ist valmistatud šampanjaga. Mulligaleriist saate soetada eelnimetatud huvitava nelja valge viinamarja segu, milles marja osakaal 25% ning mis sobib järgneva retseptiga igal juhul hiiglama hästi.

KÜPSETATUD MERIKEEL

Koostisosad:
4 puhastatud merikeelt (a 250 g)
sidrunimahla
soola
värskelt jahvatatud musta pipart
2 sl nisujahu
2 muna
200 g riivsaia (piisab ka vähemast)
toiduõli 
200 g võid
sidrunit serveerimiseks

Valmistamine: 
Loputa kalad külma vee all, tupsuta kuivaks ja lõika seljalt lahti. Piserda üle sidrunimahlaga, maitsesta soola ja pipraga ning puista peale jahu. Klopi lahti munad, kasta kalad munasse ja veereta riivsaias. Kuumuta pannil või ja õli, prae selles merikeeli umbes 15 minuti jooksul keskmisel kuumusel.[viii] Aseta kaladele soovi korral kergeid ürte ning prae õige pisut veel. Serveerimisel kasuta sedasama võid, milles kala praadisid, kattes sellega kala ja ürdid, lisa sektor sidrunit. 

Ega siis muud, kui avastama, katsetama. Klaasike šampanjat ja Sante!



[i] Wikipedia.
[ii] Petit Meslier B. Plant Grape. Catalogue of vines grown in France. Arvutivõrgus: plantgrape.plantnet-project.org/en/cepage/Petit%Meslier (26.03.2020)
[iii] Michael Bredahl, Petit Meslier grapes. World’sBestWines.eu, Feb 10, 2017 Arvutivõrgus: https://worldsbestwines.eu/grapes/petit-meslier/(22.03.2020)
[iv] Ibid.
[v] Ibid.
[vi] Vt ka Precious Parcel Petit Meslier Vintage 2005 - Champagne Duval-Leroy. Arvutivõrgus: www.duval-leroy.com
[vii] Viide "iii".
[viii] Veidi modifitseeritud kujul siin pakutud retsept põhineb Toidutare retseptil, vt ka Küpsetatud merikeel. Toidutare, 15.01.2005. Arvutivõrgus: https://toidutare.ohtuleht.ee/921322/kupsetatud-merikeel (26.03.2020)

Kommentaarid

Populaarsed postitused