Šampanjaviinamarjad. Meunier

MEUNIER

Meunier, varem nimetatud ka kui Pinot Meunier, on tume viinamari, mis pärit Prantsumaalt, kuid mille täpsema päritolu osas käivad seni teatavad vaidlused. 1990ndal avaldas California ülikooli teadlane Carol Meredith DNA analüüsidele toetudes, et Meunier üks esivanem on pärit iidsest Pinot viinamarjade sugupuust ja teine on lõpuni läbiuurimata Gouais Blanc. Mõni aeg hiljem ilmusid aga teised teadusarvamused, milles väideti, et Meunier ei ole üldse Pinot perekonnaga seotud.[i] See viimane arvamus tänaseks ka prevaleerib ning üldtunnustatud on nimekuju Meunier kasutamine. Küll mitte Champagnes, kus see tume mari katab umbes 32% kogu veiniviinamarjade kasvualast, olles sellega teise tumada, Pinot Noir'i, järel, mida kasvatatakse kokku 38%-l põldudest, kohe teisel kohal, ning šampanjalased seda marja vanast harjumusest ikka Pinot Meunier'iks kutsuvad. Eeskätt vanematel šampanjapudelitel just seda nimekuju ka veel leida on. Ja pole ka ime, sest kuni 2001. aasta korjeni oli just Meunier enim kasvatatav viinamarjasort Champagnes. Ning Champagne's on see viinamarjasort olnud kohal 16. sajandist arvates.[ii]

Rahvusvaheliselt nimetatakse seda marja ka kui Schwartzriesling, Müllerbe, Miller's Burgundy [iii] ehk veskimehe burgundlane ning seda viimast Meunier' lehtedele iseloomuliku jahusarnase kerge tolmu tõttu lehtedel, eeskätt nende pöördel. Meunier tähendabki prantsuse keeles möldrit ja just jahuste lehtede järgi saab Champagne's suhteliselt eksimatult eristada teda teistest viinamarjadest ning eeskätt teisest tumedast, Pinot Noir'st, kui marjakobarad ei ole veel arenenud ega küpsenud. 

Esimest korda on Meunier'i kirjalikult mainitud väidetavalt 1500ndatel. Viinamari on väga vastupidav ning selle marjad valmivad ka külmadel aastatel. Meunier alustab õitsemist hiljem, mis vähendab kevadkülmadest räsida saamise riski ning selle marjad valmivad kiiremini. Meunier on üldse külma suhtes ja igatpidi vastupidavam kui teine punane, kapriisne Pinot Noir, ning selle peamine kasvuala Champagnes just ilmselt seetõttu ka jahe Marne'i jõu oru piirkond. Aga mitte ainult. Ka saagikus on Meunier'il umbes 10-15% kõrgem kui Pinot Noir'il ning tema populaarsus nii sel kui ka eelnevalt nimetatud põhjusel kasvutrendis.[iv]

Kehvadel aastatel on Meunier valmis katma teiste viinamarjade puudujääke. Selle marjad on mahlased ning vähem happesed kui Chardonnay'l või Pinot Noir'il ning sellest valmistatud veini küpsemine teise fermentatsiooni käigus toimub kiiremini ja seda on võimalik, kui juttu vaid Meunier marjadest valmistatud šampanjast, ka sestap kiiremini turustada. Nii on see kasvatajale-tootjale ka kiirema rahavoo kindlustajaks.[v]

Meunier. Foto: Internet.

Ometi vaadati Meuneri'le pikaka aega justkui ülevalt alla ning seda peeti väheoluliseks mahuviinamarjaks Champagnes. Mõttemaailm muutus, kui mõned majad (ennekõike kultusmaja Krug) hakkasid Meunieri julgemalt kasutama ning tulemused olid väga head. Šampanjad, mis sisaldavad suures proportsioonis Meunier'i, küpsevad kiiresti ning reeglina ei oma väga pikka vananemispotentisaali (seda Richard Juhlini hinnnagul, välja arvatud Krug ja José Michel& Fils).[vi] Samas on ka küllalt vastupidiseid näiteid ning kõik oleneb lõppeks viinamarjade kvaliteedist ning veinimeistri oskustest.

Kui vaadata, kus Meunier kasvab - põhimõtteliselt mitte kunagi Grand Cru aladel, pigem kehvematel nõlvadel ja kehvemal pinnasel -, siis siiski kõik ka Grandes Marques šampanjamajade hulka kuuluvad majad, erandina Salon, kes valmistab oma šampanjad üksnes valgest Chardonnay'st, kasutavad Meunier'i oma segudes, eeskätt oma Brutnon vintage šampanjades. Ka näiteks kõige suurem kooperatiiv Nicolas Feuillatte kasutab seda marja koguni 40% oma kergesti joodavas non vintage's. Ka demi-sec kategoorias on Meunier kindel panustaja, andes suurema jääksuhkrusisaldusega šampanjadele mõnusat ümarust ja lillelisust, lisaks kerget vürtsi selle buketis.

Mõnede väiksemate tootjate jaoks on Meunier aga peamine mari, millest nende šampanjad valmivad. Anselme Selosse, kes on mõjutanud paljusid nooremaid viinamarjakasvatajaid ja šampanjavalmistajaid pöörama tähelepanu maale, millel viinapuud kasvavad ning saama just sellest inspiratsiooni, on kannustanud Jérome Prévosti, kes töötas Selossi juures (täna Champagne La Closerie) valmistama šampanjat seguna üksnes oma vanadest Meunier veinidest ning tänu reservveinidele on Meunier neis kontsentreeritud ja luksuslikult vürtsikas, palett on lai, külluslik, samas tasakaalus ja jõuline, omades potentsiaali ka pikaajaliseks keldris hoidmiseks. Jérome Prévost, kes omakorda on inspireerinud teisi uusi väiketootjaid, on ise öelnud nii: "Meunieril on öelda huvitavaid asju, kuid sa pead teadma, kuidas ta rääkima panna."[vii]

Mulle enesele pakkus pikalt huvi väiketootja Moutardier šampanja nimega Carte d'Or. Loomulikult eeskätt seetõttu, et samanimeline esindus-cuvée on mu lemmikmajal Drappier'il, milles Meunier'i osakaal üksnes 5%, Moutardier' puhul aga koguni 85% (ülejäänu Chardonnay) ning milles omakorda vanemate Meunier reservveinide osakaal 20%. Dosaažiks üksnes 1g/L. Šampanja on aromaatne ning pehmelt vürtsikas (iseloomulik Meunierile minu arvates üldisemalt ning aitab saavutada ka äratundimsrõõmu, kui mõnel pimedegustatsioonil arvamismänguks läheb), nõuab ehk pisut enam avanemist, et olla valmis pakkuma joomisnaudingut, kuid kindlasti mitte igav.

Vihjeks pldisemalt, e šampanjades, mis on kas 100% valmistatud üksnes sellest marjast või milles see mari omab olulist kaalu, võib leida tugevaid röstiseid noote, karamelli, vaarikaid, punaseid ja musti marju ning ka teatavat maalähedust. Küsimuseke, kas see on my cup of tea, vastan ei, kuid see ei tähenda, et avastamislusti Meunier'i puhul ei ole. On kindlasti!

Tasub teada sedagi, et lisaks Champagne'le kasvatatakse ja valmistatakse Meunier'ist roosat ja punast veini ka Loire' orus, Cotes de Touls's, samuti Saksamaal, Šveitsis ja isegi Austraalias. Meunieri's on vähem pigmente kui Pinot Noir's ning selle värvuse kirjeldamisel kasutatakse ka väljendit gris - tuhmjas, hallika varjundiga roosa toon.[viii]

Selle loo lõpetuseks väike väljavõte Eestis kaheksakümnendate lõpus väga populaarne olnud laulust "Veskimees", mille sõnad Hando Runnelilt, muusika tuntud akordionist Henn Rebaselt ning mida esitasid Jaak Jürisson ja Henn Rebane, mille on oma repretuaari võtnud aga ka ansambel Noorkuu:

"Üks veski seisab vete pääl,
kuid veskitööd ei tehta sääl.
sest veskimees on väsinud
ja veskikivid kulunud.

Oh tule, noor ja tugev mees,
ning vaata ringi veski sees.
Sa otsi riistad ülesse
ja raiu sooned kivisse.

Tee veskikivid teravaks,
löö aknad puhtaks, säravaks,
küll tuleb rahvas rõõmuga
siis kõrge veskikoormaga." ...

Sellise inspireeriva noodiga on vägagi paslik lõpetada lugu tublist marjast Meunier'ist, mis hea veinimeistri käe all loob kauneid elamusi päris kindlasti. Head avastamist ning Sante!
___________________________
[i] Kaaren PALMER. Champagne. A Tasting Journey. Agence SCRIPTO, France, 2017, lk 92.
[ii] Kolmas viinamari Meunier. Mullimaailam, 9.04.2016. Arvuti-võrgus: https://mullimaailm.wordpress.com/2016/04/09/kolmas-viinamari-meunier/
[iii] Wikipedia.
[iv] Vt viide "i" ja ka "ii".
[v] Viide "i", lk 92. 
[vi] Viide "ii".
[vii] Viide "i"; Michael EDWARDS. The Finest Wines of Champagnes: A Guide to the Best Houses, Cuvées and Growers. Fine Wine Editions, Aurum Press Ltd, London, 2009, lk 53.; Prevost. Polaner Selections. Arvutivõrgus: https://www.polanerselections.com/
[viii] Viide "ii".


Kommentaarid

Populaarsed postitused