Šampanjaviinamarjad. Meunier
MEUNIER
Meunier, varem nimetatud ka kui Pinot Meunier, on tume viinamari, mis pärit Prantsusmaalt, kuid mille täpsema päritolu osas käivad seni vaidlused. 1990ndal avaldas California ülikooli teadlane Carol Meredith DNA analüüsidele toetudes, et Meunier üks esivanem on pärit iidsest Pinot viinamarjade sugupuust ja teine on lõpuni läbiuurimata Gouais Blanc. Mõni aeg hiljem ilmusid aga teised teadusarvamused, milles väideti, et Meunier ei ole üldse Pinot perekonnaga seotud.[i] See viimane arvamus tänaseks ka prevaleerib ning üldtunnustatud on nimekuju Meunier kasutamine. Küll mitte Champagnes, kus see tume mari katab umbes 32% kogu veiniviinamarjade kasvualast, olles sellega teise tumada, Pinot Noir'i, järel, mida kasvatatakse kokku 38%-l põldudest, kohe teisel kohal, ning šampanjalased seda marja vanast harjumusest ikka Pinot Meunier'iks kutsuvad. Eeskätt vanematel šampanjapudelitel just seda nimekuju ka veel leida on. Ja pole ka ime, sest kuni 2001. aasta korjeni oli just Meunier enim kasvatatav viinamarjasort Champagnes. Ning Champagne's on see viinamarjasort olnud kohal 16. sajandist arvates.[ii]
Rahvusvaheliselt nimetatakse seda marja ka kui Schwartzriesling, Müllerbe, Miller's Burgundy [iii] ehk veskimehe burgundlane ning seda viimast Meunier' lehtedele iseloomuliku jahusarnase kerge tolmu tõttu lehtedel, eeskätt nende pöördel. Meunier tähendabki prantsuse keeles möldrit ja just jahuste lehtede järgi saab Champagne's suhteliselt eksimatult eristada teda teistest viinamarjadest ning eeskätt teisest tumedast, Pinot Noir'st, kui marjakobarad ei ole veel arenenud ega küpsenud.
Esimest korda on Meunier'i kirjalikult mainitud väidetavalt 1500ndatel. Viinamari on väga vastupidav ning selle marjad valmivad ka külmadel aastatel. Meunier alustab õitsemist hiljem, mis vähendab kevadkülmadest räsida saamise riski ning selle marjad valmivad kiiremini. Meunier on üldse külma suhtes ja igatpidi vastupidavam kui teine punane, kapriisne Pinot Noir, ning selle peamine kasvuala Champagnes just ilmselt seetõttu ka jahe Marne'i jõe oru piirkond. Aga mitte ainult. Ka saagikus on Meunier'il umbes 10-15% kõrgem kui Pinot Noir'il ning tema populaarsus nii sel kui ka eelnevalt nimetatud põhjusel kasvutrendis.[iv]
Kehvadel aastatel on Meunier valmis katma teiste viinamarjade puudujääke. Selle marjad on mahlased ning vähem happesed kui Chardonnay'l või Pinot Noir'il ning sellest valmistatud veini küpsemine teise fermentatsiooni käigus toimub kiiremini ja seda on võimalik, kui juttu vaid Meunier marjadest valmistatud šampanjast, ka sestap kiiremini turustada. Nii on see kasvatajale-tootjale ka kiirema rahavoo kindlustajaks.[v]
Kui vaadata, kus Meunier kasvab - põhimõtteliselt mitte kunagi Grand Cru aladel, pigem kehvematel nõlvadel ja kehvemal pinnasel -, siis siiski kõik ka Grandes Marques šampanjamajade hulka kuuluvad majad, erandina Salon, kes valmistab oma šampanjad üksnes valgest Chardonnay'st, kasutavad Meunier'i oma segudes, eeskätt oma Brut, non vintage šampanjades. Ka näiteks kõige suurem kooperatiiv Nicolas Feuillatte kasutab seda marja koguni 40% oma kergesti joodavas non vintage's. Ka demi-sec kategoorias on Meunier kindel panustaja, andes suurema jääksuhkrusisaldusega šampanjadele mõnusat ümarust ja lillelisust, lisaks kerget vürtsi selle maitsebuketis.
Mõnede väiksemate tootjate jaoks on Meunier aga peamine mari, millest nende šampanjad valmivad. Anselme Selosse, kes on mõjutanud paljusid nooremaid viinamarjakasvatajaid ja šampanjavalmistajaid pöörama tähelepanu maale, millel viinapuud kasvavad ning saama just sellest inspiratsiooni, on kannustanud Jérome Prévosti, kes töötas Selossi juures (täna Champagne La Closerie) valmistama šampanjat seguna üksnes oma vanadest Meunier veinidest ning tänu reservveinidele on Meunier neis kontsentreeritud ja luksuslikult vürtsikas, palett on lai, külluslik, samas tasakaalus ja jõuline, omades potentsiaali ka pikaajaliseks keldris hoidmiseks. Jérome Prévost, kes omakorda on inspireerinud teisi uusi väiketootjaid, on ise öelnud nii: "Meunieril on öelda huvitavaid asju, kuid sa pead teadma, kuidas ta rääkima panna."[vii]
Mulle enesele pakkus pikalt huvi väiketootja Moutardier šampanja nimega Carte d'Or. Loomulikult eeskätt seetõttu, et samanimeline esindus-cuvée on mu lemmikmajal Drappier'il, milles Meunier'i osakaal üksnes 5%, Moutardier' puhul aga koguni 85% (ülejäänu Chardonnay) ning milles omakorda vanemate Meunier reservveinide osakaal 20%. Dosaažiks üksnes 1g/L. Šampanja on aromaatne ning pehmelt vürtsikas (iseloomulik Meunierile minu arvates üldisemalt ning aitab saavutada ka äratundimsrõõmu, kui mõnel pimedegustatsioonil arvamismänguks läheb), nõuab ehk pisut enam avanemist, et olla valmis pakkuma joomisnaudingut, kuid kindlasti mitte igav.
Vihjeks üldisemalt, et šampanjades, mis on kas 100% valmistatud üksnes sellest marjast või milles see mari omab olulist kaalu, võib leida tugevaid röstiseid noote, karamelli, vaarikaid, punaseid ja musti marju ning ka teatavat maalähedust. Küsimuseke, kas see on my cup of tea, vastasin kõigle eelneneule vaatamata siiski pigem ei, kuni mu teele sattus Meunier marjale pühendunud väiketootja Salmon.
Rahvusvaheliselt nimetatakse seda marja ka kui Schwartzriesling, Müllerbe, Miller's Burgundy [iii] ehk veskimehe burgundlane ning seda viimast Meunier' lehtedele iseloomuliku jahusarnase kerge tolmu tõttu lehtedel, eeskätt nende pöördel. Meunier tähendabki prantsuse keeles möldrit ja just jahuste lehtede järgi saab Champagne's suhteliselt eksimatult eristada teda teistest viinamarjadest ning eeskätt teisest tumedast, Pinot Noir'st, kui marjakobarad ei ole veel arenenud ega küpsenud.
Esimest korda on Meunier'i kirjalikult mainitud väidetavalt 1500ndatel. Viinamari on väga vastupidav ning selle marjad valmivad ka külmadel aastatel. Meunier alustab õitsemist hiljem, mis vähendab kevadkülmadest räsida saamise riski ning selle marjad valmivad kiiremini. Meunier on üldse külma suhtes ja igatpidi vastupidavam kui teine punane, kapriisne Pinot Noir, ning selle peamine kasvuala Champagnes just ilmselt seetõttu ka jahe Marne'i jõe oru piirkond. Aga mitte ainult. Ka saagikus on Meunier'il umbes 10-15% kõrgem kui Pinot Noir'il ning tema populaarsus nii sel kui ka eelnevalt nimetatud põhjusel kasvutrendis.[iv]
Kehvadel aastatel on Meunier valmis katma teiste viinamarjade puudujääke. Selle marjad on mahlased ning vähem happesed kui Chardonnay'l või Pinot Noir'il ning sellest valmistatud veini küpsemine teise fermentatsiooni käigus toimub kiiremini ja seda on võimalik, kui juttu vaid Meunier marjadest valmistatud šampanjast, ka sestap kiiremini turustada. Nii on see kasvatajale-tootjale ka kiirema rahavoo kindlustajaks.[v]
 |
| Meunier. Foto: Internet. |
Kui vaadata, kus Meunier kasvab - põhimõtteliselt mitte kunagi Grand Cru aladel, pigem kehvematel nõlvadel ja kehvemal pinnasel -, siis siiski kõik ka Grandes Marques šampanjamajade hulka kuuluvad majad, erandina Salon, kes valmistab oma šampanjad üksnes valgest Chardonnay'st, kasutavad Meunier'i oma segudes, eeskätt oma Brut, non vintage šampanjades. Ka näiteks kõige suurem kooperatiiv Nicolas Feuillatte kasutab seda marja koguni 40% oma kergesti joodavas non vintage's. Ka demi-sec kategoorias on Meunier kindel panustaja, andes suurema jääksuhkrusisaldusega šampanjadele mõnusat ümarust ja lillelisust, lisaks kerget vürtsi selle maitsebuketis.
Mõnede väiksemate tootjate jaoks on Meunier aga peamine mari, millest nende šampanjad valmivad. Anselme Selosse, kes on mõjutanud paljusid nooremaid viinamarjakasvatajaid ja šampanjavalmistajaid pöörama tähelepanu maale, millel viinapuud kasvavad ning saama just sellest inspiratsiooni, on kannustanud Jérome Prévosti, kes töötas Selossi juures (täna Champagne La Closerie) valmistama šampanjat seguna üksnes oma vanadest Meunier veinidest ning tänu reservveinidele on Meunier neis kontsentreeritud ja luksuslikult vürtsikas, palett on lai, külluslik, samas tasakaalus ja jõuline, omades potentsiaali ka pikaajaliseks keldris hoidmiseks. Jérome Prévost, kes omakorda on inspireerinud teisi uusi väiketootjaid, on ise öelnud nii: "Meunieril on öelda huvitavaid asju, kuid sa pead teadma, kuidas ta rääkima panna."[vii]
Vihjeks üldisemalt, et šampanjades, mis on kas 100% valmistatud üksnes sellest marjast või milles see mari omab olulist kaalu, võib leida tugevaid röstiseid noote, karamelli, vaarikaid, punaseid ja musti marju ning ka teatavat maalähedust. Küsimuseke, kas see on my cup of tea, vastasin kõigle eelneneule vaatamata siiski pigem ei, kuni mu teele sattus Meunier marjale pühendunud väiketootja Salmon.
Champagne Salmon on väiketootja Chaumuzy külakesest Epernay ja Reimsi vahel, keda tuntakse ennekõike just kui Meunier marja eksperte. Kuigi kasutavad nad tootmises kõiki kolme peamist viinamarja. Champagne Salmon kuulub ka väga eksklusiivsesse viinamarjakasvatajate ja šampanjatootjate klubisse Club Trésors de Champagne, mis asutati aastal 1971 ning ühendab tänaseks 28't autentset viinamarjaksvatajat-šampanjatootjat, kelle kuulumine klubisse otsustatakse põhinedes nende toodete laitmatule kvaliteedile. Salmon'i pereettevõte sai klub liikmeks eeskätt tänu nende väga kvaliteetsetele aastakäigušampanjadele, mis valmistatud just eelnimetatud Meunier marjast. Veelgi enam, 100% Meunier marjast valmivate non-vintage ning millesime šampanjade puhul on Salmon nihutanud piire ka võimalikult väikese jääksuhkru sisalduse saavutamiseni, viies selle koguni Zero Dosage'ni, mida peeti veel hiljaaegu just selle marja puhul liiga ekstravagantseks. Mäletate, Meunier marja peeti mitte lihtsalt teisejärguliseks mahumarjaks, vaid ka piisava arengupotentsiaalita marjaks.
Mäletan hästi seda, kui esmakordselt proovisin Champagne Salmon Selection Montgolfiére Rosé'd, mis valminud 100% Meunier marjast saignée meetodil. Ja mäletan ka teiste sommeljeede näoilmeid ja kommentaare sama iludust proovides. Lopsakas, samas hillitsetult sametine, ploomine, martsipanine. Klaasi- ja temperatuuritundlik. Tore on temaga "mängida". Väga mõnus kaaslane erinevatele liharoogadele või niisama limpsida. Äramärkimist väärib siinkohal ka see, et lisaks valmivad majas väikeses mahus ka valged ja punased mullita veinid ning sügisõhtute lahutamtu kaaslane ratafia de chamapgne.
Tasub teada sedagi, et lisaks Champagne'le kasvatatakse ja valmistatakse Meunier'ist roosat ja punast veini ka Loire' orus, Cotes de Touls's, samuti Saksamaal, Šveitsis ja isegi Austraalias. Meunieri's on vähem pigmente kui Pinot Noir's ning selle värvuse kirjeldamisel kasutatakse ka väljendit gris - tuhmjas, hallika varjundiga roosa toon.[viii]
Selle loo lõpetuseks väike väljavõte Eestis kaheksakümnendate lõpus väga populaarne olnud laulust "Veskimees", mille sõnad Hando Runnelilt, muusika tuntud akordionist Henn Rebaselt ning mida esitasid Jaak Jürisson ja Henn Rebane, mille on oma repretuaari võtnud aga ka ansambel Noorkuu:
"Üks veski seisab vete pääl,
kuid veskitööd ei tehta sääl.
sest veskimees on väsinud
ja veskikivid kulunud.
Oh tule, noor ja tugev mees,
ning vaata ringi veski sees.
Sa otsi riistad ülesse
ja raiu sooned kivisse.
Tee veskikivid teravaks,
löö aknad puhtaks, säravaks,
küll tuleb rahvas rõõmuga
siis kõrge veskikoormaga." ...
Sellise inspireeriva noodiga on vägagi paslik lõpetada lugu tublist marjast Meunier'ist, mis hea veinimeistri käe all loob kauneid elamusi päris kindlasti. Head avastamist ning Sante!
___________________________
[i] Kaaren PALMER. Champagne. A Tasting Journey. Agence SCRIPTO, France, 2017, lk 92.
[iii]
[iv] Vt viide "i" ja ka "ii".
[v] Viide "i", lk 92.
[vi] Viide "ii".
[vii] Viide "i"; Michael EDWARDS. The Finest Wines of Champagnes: A Guide to the Best Houses, Cuvées and Growers. Fine Wine Editions, Aurum Press Ltd, London, 2009, lk 53.; Prevost. Polaner Selections. Arvutivõrgus: https://www.polanerselections.com/
[viii]
Kommentaarid
Postita kommentaar