NON-VINTAGE, VINTAGE, PRESTIGE CUVÉE. Vintage
Järjekorras järgmine lugu teemal non-vintage, vintage ning prestige cuvée. Teemaks teine nimetatuist - vintage.
VINTAGE, nimetatud ka kui Millésime, ehk aastakäigu šampanja. Nagu nimi osundab, on siinkohal kõige olulisem "mängija" aasta, millise korjest saadud viinamarjadest selline šampanja valmib. Champagne's peab seaduse kohaselt sama aastakäigu osakaal vintage šampanjas olema 100%, teistes Euroopa Liidu vahuveinipiirkondades aga üksnes 85%, mis iroonilisel moel on mõnel puhul enamgi kui non-vintage' ehk aastakäiguta šampanjade puhul.[i] Väljaspool Euroopa Liitu võivad numbrid veelgi erineda. Seda väikest nüanssi tasub teada ning meeles pidada seega ka muudest piirkondadest pärit aastakäigu vahuveinide puhul. Aga tagasi šampanja juurde.
Aastakäigu šampanja puhul on oluline teada, et seda tehakse vanu häid traditsioone austades vaid väga headel, et mitte öelda erakordsetel aastatel, mille headust iseloomustab muuhulgas see, et sellisel aastal toodetud veini puhul puudub vajadus segada seda eelnevate aastate veinidega ehk reservveinidega. Kvaliteeti väga kõrgelt hindavad majad hoiavad sellest põhimõttest väga kindlalt kinni. Samas on maju, muutuvas maailmas ja uute väikeste tegijate turule lisandumisega üha enam, mis teevad oma aastkäigu šampanjat põhimõtteliselt igal aastal, seejuures ka mitte nii headel aastatel . Tuleb muidugi tunnistada, et hinnang aastakäigu headusele on õiguslikus mõttes üksnes kokkuleppeline ja seega alati lõpuni subjektiivne. Tubli šampanjaentusiast oskab nimetada vintage šampanjasid ka näiteks aastatest 1978, 1980, 1984 ja 2001, aga seda eeskätt kui mitte häid eksmeplare esile tuues, kuivõrd üldise arusaamise kohaselt ei olnud eelnimetatud üldsegi mitte head aastad.[ii] Nii on filsoofilises plaanis vintage šampanja puhul tegelikult tegemist peaasjalikult üht konkreetset aastat iseloomustava, mitte niivõrd kvaliteeti iseloomustava šampanjaga. Kuigi üldjuhul on tegemist ka kvaliteedimärgiga. Väike paradoks, mida tasub teada ja meeles pidada.
Üldjuhul valmivad vintage šampanjad kahe Champagne maakonnas peamist rolli mängiva viinamarja Pinot Noir ja Chardonnay koostöös. Nende omavaheline suhe on maja ja veinimeistri käekirja küsimus. Tihti võib see suhe aastakäigu šampanja puhul olla enam-vähem võrdne või siis pisut ühele või teisele poole kaldu ja seda eeskätt konkreetset aastat ja selle soodsamat mõju kas punasele või valgele marjale arvestades. Kaua aega arvati teine punane, Meunier, omavat mitte nii head võimekust pidada vastu aastakäigu šampanja küpsemiseks vajaminevale pikemale ajale ning seda marja vintage šampanjades pigem ei kasutatud. Ent siin on olnud ja on ka tänapäeval selged erandid ning Meunier'i leiab üha enam ka vintage šampanjades. Esimesene tuleb kohe pähe Moët & Chandon, mille vintage'test leiab märkimisväärses proportsioonis ka Meunier'i. Võttes ühe konkreetse näite, siis nende 2012 Grand Vintage's leiame 41% Chardonnay, 33% Pinot Noir ja 26% Meunier marju, jääksuhkru sisaldus 5g/L ehk Extra Brut. Eriliseks näiteks selles vallas aga 100% Meunier'ist tehtud aastakäigušampanja Champagne Geoffroy Tiersaudes Meunier 2013 Vintage. Seejuures 0g/L ehk Brut Nature.
Vintage šampanja saamiseks kasutatakse pikemat pudelis laagerdumist – minimaalselt 3 aastat ehk 36 kuud. Ning tulemuseks oluliselt komplekssem ja isikupärasem aroom ja maitse kui aastakäiguta šampanjade puhul. Happesed ja rohelised noodid, mida kohtame non-vintage šampanjades, on asendunud autolüütiliste aroomide ja maitsetega. Šampanja on tihti kreemikas, võine, eriti kui võrrelda seda aastakäiguta šampanjaga. Kui tulemuseks soovitakse saada aga ekstra biskviidiseid ja küpsemaid, ka röstiseid noote, tuleb vintage šampanjat hoida ehk "küpsetada" kauem, spetsialistide hinnangul aasta korjest 8 kuni 10 aastat, mõnel juhul kauemgi. Ja ka turule jõudmisest arvates võiks neid kohe tarbimise asemel hoida veel vähemalt 3 aastat, soovitavad asjatundjad.[iii] Paremad tootjad märgivad dégorgement’i ehk šampanjapudeli ümberkorkimise kuupäeva sestap ka pudelile, et ostja saaks koheselt lisaks aastakäigule, millisest šampanja pärineb ja kaua see on pudelis laagerdunud, teada ka selle edasise pudelis seismise kestuse.[iv]
Vintage šampanja puhul ei eeldata selle omaduste kordumist aastast aastasse nii nagu non-vintage' puhul. Vastupidi, just konkreetne aasta, millise marjadest pressitud veinidest šampanja valmib, annab sellele oma iseloomu ja stiili ja seda ka hinnatakse. Muide, vintage šampanjade valmistamise emaks tuleb pidada taas juba tuttavat madame Clicquot' ning nende sünniaastaks aastat 1810 (mõnedel andmetel 1820).[v] Tänapäevalgi jätkab sama maja vintage klassi tublit populariseerimist, kuigi mõnede kriitikute hinnangul on see klass taandumas kusagile üsna ebamäärasesse staatusesse non-vintage' ja prestige cuvée vahele. Mõned majad on lausa loobunud vintage klaasi šampanjade toomisest ning keskenduvad entry level'i kõrval väga erilistele ja kõige hinnalisematele prestige cuvée'dele.
Mulle enesele meeldib väga Krugi šampanjamaja filosoofia nende šampanjade loomisel, mis kõlab nõnda: "Krug Vintage is not the selection of the best wines of a particular year, but rather the expression of that year according to Krug".[vi] Ja kohe meenub viimane külaskäik sellesse majja, millel muuhulgas arutuse all üldiselt heaks peetav aasta 2012, mil Krug oma vintage't ei teinud, pidades kõnesolevat aastat pigem igavaks, mitte piisavalt väljakutset pakkuvaks. Küll võttis Krug ette veiniteo aastal 2013, mis paistis silma väikese saagikusega, kuid millisel valmisid täiesti arvestatavad aastakäigu šampanjad ka mõnes teises majas, esimese hea näitena varnast võtta meile juba tuttav ja Mulligalerii valikus esindatud Drappier. Oleme ausad, veinimeistri roll on oluline nii aastakäiguta kui ka aastakäigu šampanjade puhul ning üksnes hea aasta ei tähenda veel ilmtingimata head veini.
Kui uurida-puurida erinevate šampanjaasjatundjate arvamusi, hinnanguid ja avaldatud mõtteid, võtta appi ka enese tehtud märkmed erinevatelt degustatsioonidelt ja vestlustest šampanjamajades kohapeal, saab siinkohal ära tuua näiteks viimased 20 aastat (informatsiooni leiab loomulikult ka vanemast ajast ent see loetelu läheks tarbetult pikaks). Niisiis väike ekskurss lähemate aastate taha siin:
Kui kuulata viimaseid uudiseid Champagne'st, siis juba ette heaks peetav aasta 2019 on väidetavalt oma ennustust pidanud ning näitab kenasti ka juba oma iseloomu. Viimased uudised Alice Paillard'i lt Maison Bruno Paillard'ist pajatavad selle aasta kohta järgmist: "The maturity of 2019 vintage together with the not so cold winter allowed the wines to open relatively early and we could start tasting them last week (üleskirjutus 12. aprillil 2020, sellest arvates siis nädal tagasi, autori komentaar). And we must say that the 2019 kept their promises: absolutely stunning! It is quite hard to make choices!" No rasked on need valikud muidugi nauditavas mõttes ning šampanjasõpradel on, mida aastast 2019 oodata. Ilmselgelt tuleb sellest aastast ka kauneid vintage'id.
Kui uurida Champagne & Sparkling Wine World Championships tulemusi kolme viimase aasta kohta ehk teha veel üks "kvaliteedikontroll", siis tulemused vintage šampanjade pingerivis olid järgmised:
2018 - World Champion Classic Vintaged Brut - Moët & Chandon 2009 Grand Vintage;
2017 - World Champion Vintaged Brut Blend - Piper-Heidsieck 2008 Vintage;
2016 - World Champion Classic Vintaged Brut Blend - Moët & Chandon 2006 Grand Vintage (magnum).[viii]
Selles rivis on kenasti esindatud nii 2008, 2009 kui ka 2006. Mulligalerii valikus on hetkel saadaval järgmised aastakäigu šampanjad (rõhk sõnal "hetkel", sest eriolukorrast tingituna on tarned aeglustunud ja uute toodete saabumine Eestisse ei kulge tavapärases tempos):
Drappier šampanjamajalt on pakkuda järgmised toredused:
Carbon'ilt on pakkuda aga Cuvée Carbon Blanc de Blancs Millesime 2012 ning Cuvée Carbon "B-01" Bugatti 110th Anniversary Limited Edition Millesime 2002. See viimane on lihtsalt maagiline šampanja, mis ühtlasi mulligaleristi aasta 2019 kõikide kategooriate - Aasta üllataja, Aasta šampanja, Aasta meditatsioon - võitja. Jah, sellised on kategooriad milles võistlevad kõik mulligaleristi poolt aast avältel degusteeritud ja hinnatud šampanjad. Suunurgad veavad sellele mõeldes paratamtult kõrgele üles.
Mõeldes mõnusatele aastakäigušampanjadele ei saa jätta märkimata ka nende toiduga sobivuse aspekte. Kui aastakäiguta šampanjade puhul sai nimetatud, et nende kasutusampluaa on väga lai, siis aastakäigu šampanjade puhul tuleb toidu-joogi sobitamisel olla pisut valivam. Aga siingi on mõned ültunnustatud põhimõtted, mida tasub teada. Eestkätt seda, et aastakäigu šampanjad ei ole loodud saatma lihtsaid roogi. Need sobivad suurepäraselt gurmaanlikule õhtusöögilauale ning vaid parimate ja hõrgumate roogade kõrvale. Näiteks on neile heaks kaaslaseks grillitud mereannid ja ka soojad kalaroad, vastupidiselt non-vintage šampanjadele, mille puhul sobivad hästi toored mereannid ja ka lihtsamini valminud kalaroad. Mida aga tasub kindlasti teada ja ka silmas pidada on see, et kui aastakäiguta šampanjat on sobiv juua temperatuuril 6-8 kraadi, siis aastakäigu šampanja puhul on soovitavaks serveerimistemperatuuriks 12-14 kraadi. Lisaks soovitan sellise šampanja avada kuni pool tundi (mida vanem šampanja, seda pikem aeg; spetsialistid soovitavad isegi kuni tund) enne selle serveerimist. Kindlasti kasutada ka avaramat klaasi ja mitte mingil juhul kitsast flute pokaali, mis lukustavad kõik aroomid ja maitsed ning ei sobi aastakäigu šampnaja nautimiseks kohekindlasti mitte. Meelte avardamise mõttes aga julgustan kindlasti katsetama, katsetama ja veel kord katsetama, olema julge. Sest kui mistahes põhjusel teie hea aastakäigu šampanja ja toit omavahel ei sobi, jätke lihtsalt söömata. See võib kõlada tormakalt, ehk isegi pisut ülbeltki, kuid uskuge, toimib alati.
Sante!
VINTAGE, nimetatud ka kui Millésime, ehk aastakäigu šampanja. Nagu nimi osundab, on siinkohal kõige olulisem "mängija" aasta, millise korjest saadud viinamarjadest selline šampanja valmib. Champagne's peab seaduse kohaselt sama aastakäigu osakaal vintage šampanjas olema 100%, teistes Euroopa Liidu vahuveinipiirkondades aga üksnes 85%, mis iroonilisel moel on mõnel puhul enamgi kui non-vintage' ehk aastakäiguta šampanjade puhul.[i] Väljaspool Euroopa Liitu võivad numbrid veelgi erineda. Seda väikest nüanssi tasub teada ning meeles pidada seega ka muudest piirkondadest pärit aastakäigu vahuveinide puhul. Aga tagasi šampanja juurde.
Aastakäigu šampanja puhul on oluline teada, et seda tehakse vanu häid traditsioone austades vaid väga headel, et mitte öelda erakordsetel aastatel, mille headust iseloomustab muuhulgas see, et sellisel aastal toodetud veini puhul puudub vajadus segada seda eelnevate aastate veinidega ehk reservveinidega. Kvaliteeti väga kõrgelt hindavad majad hoiavad sellest põhimõttest väga kindlalt kinni. Samas on maju, muutuvas maailmas ja uute väikeste tegijate turule lisandumisega üha enam, mis teevad oma aastkäigu šampanjat põhimõtteliselt igal aastal, seejuures ka mitte nii headel aastatel . Tuleb muidugi tunnistada, et hinnang aastakäigu headusele on õiguslikus mõttes üksnes kokkuleppeline ja seega alati lõpuni subjektiivne. Tubli šampanjaentusiast oskab nimetada vintage šampanjasid ka näiteks aastatest 1978, 1980, 1984 ja 2001, aga seda eeskätt kui mitte häid eksmeplare esile tuues, kuivõrd üldise arusaamise kohaselt ei olnud eelnimetatud üldsegi mitte head aastad.[ii] Nii on filsoofilises plaanis vintage šampanja puhul tegelikult tegemist peaasjalikult üht konkreetset aastat iseloomustava, mitte niivõrd kvaliteeti iseloomustava šampanjaga. Kuigi üldjuhul on tegemist ka kvaliteedimärgiga. Väike paradoks, mida tasub teada ja meeles pidada.
Üldjuhul valmivad vintage šampanjad kahe Champagne maakonnas peamist rolli mängiva viinamarja Pinot Noir ja Chardonnay koostöös. Nende omavaheline suhe on maja ja veinimeistri käekirja küsimus. Tihti võib see suhe aastakäigu šampanja puhul olla enam-vähem võrdne või siis pisut ühele või teisele poole kaldu ja seda eeskätt konkreetset aastat ja selle soodsamat mõju kas punasele või valgele marjale arvestades. Kaua aega arvati teine punane, Meunier, omavat mitte nii head võimekust pidada vastu aastakäigu šampanja küpsemiseks vajaminevale pikemale ajale ning seda marja vintage šampanjades pigem ei kasutatud. Ent siin on olnud ja on ka tänapäeval selged erandid ning Meunier'i leiab üha enam ka vintage šampanjades. Esimesene tuleb kohe pähe Moët & Chandon, mille vintage'test leiab märkimisväärses proportsioonis ka Meunier'i. Võttes ühe konkreetse näite, siis nende 2012 Grand Vintage's leiame 41% Chardonnay, 33% Pinot Noir ja 26% Meunier marju, jääksuhkru sisaldus 5g/L ehk Extra Brut. Eriliseks näiteks selles vallas aga 100% Meunier'ist tehtud aastakäigušampanja Champagne Geoffroy Tiersaudes Meunier 2013 Vintage. Seejuures 0g/L ehk Brut Nature.
Vintage šampanja saamiseks kasutatakse pikemat pudelis laagerdumist – minimaalselt 3 aastat ehk 36 kuud. Ning tulemuseks oluliselt komplekssem ja isikupärasem aroom ja maitse kui aastakäiguta šampanjade puhul. Happesed ja rohelised noodid, mida kohtame non-vintage šampanjades, on asendunud autolüütiliste aroomide ja maitsetega. Šampanja on tihti kreemikas, võine, eriti kui võrrelda seda aastakäiguta šampanjaga. Kui tulemuseks soovitakse saada aga ekstra biskviidiseid ja küpsemaid, ka röstiseid noote, tuleb vintage šampanjat hoida ehk "küpsetada" kauem, spetsialistide hinnangul aasta korjest 8 kuni 10 aastat, mõnel juhul kauemgi. Ja ka turule jõudmisest arvates võiks neid kohe tarbimise asemel hoida veel vähemalt 3 aastat, soovitavad asjatundjad.[iii] Paremad tootjad märgivad dégorgement’i ehk šampanjapudeli ümberkorkimise kuupäeva sestap ka pudelile, et ostja saaks koheselt lisaks aastakäigule, millisest šampanja pärineb ja kaua see on pudelis laagerdunud, teada ka selle edasise pudelis seismise kestuse.[iv]
 |
| Vintage champagnes. Foto: Internet. |
Vintage šampanja puhul ei eeldata selle omaduste kordumist aastast aastasse nii nagu non-vintage' puhul. Vastupidi, just konkreetne aasta, millise marjadest pressitud veinidest šampanja valmib, annab sellele oma iseloomu ja stiili ja seda ka hinnatakse. Muide, vintage šampanjade valmistamise emaks tuleb pidada taas juba tuttavat madame Clicquot' ning nende sünniaastaks aastat 1810 (mõnedel andmetel 1820).[v] Tänapäevalgi jätkab sama maja vintage klassi tublit populariseerimist, kuigi mõnede kriitikute hinnangul on see klass taandumas kusagile üsna ebamäärasesse staatusesse non-vintage' ja prestige cuvée vahele. Mõned majad on lausa loobunud vintage klaasi šampanjade toomisest ning keskenduvad entry level'i kõrval väga erilistele ja kõige hinnalisematele prestige cuvée'dele.
Mulle enesele meeldib väga Krugi šampanjamaja filosoofia nende šampanjade loomisel, mis kõlab nõnda: "Krug Vintage is not the selection of the best wines of a particular year, but rather the expression of that year according to Krug".[vi] Ja kohe meenub viimane külaskäik sellesse majja, millel muuhulgas arutuse all üldiselt heaks peetav aasta 2012, mil Krug oma vintage't ei teinud, pidades kõnesolevat aastat pigem igavaks, mitte piisavalt väljakutset pakkuvaks. Küll võttis Krug ette veiniteo aastal 2013, mis paistis silma väikese saagikusega, kuid millisel valmisid täiesti arvestatavad aastakäigu šampanjad ka mõnes teises majas, esimese hea näitena varnast võtta meile juba tuttav ja Mulligalerii valikus esindatud Drappier. Oleme ausad, veinimeistri roll on oluline nii aastakäiguta kui ka aastakäigu šampanjade puhul ning üksnes hea aasta ei tähenda veel ilmtingimata head veini.
Kui uurida-puurida erinevate šampanjaasjatundjate arvamusi, hinnanguid ja avaldatud mõtteid, võtta appi ka enese tehtud märkmed erinevatelt degustatsioonidelt ja vestlustest šampanjamajades kohapeal, saab siinkohal ära tuua näiteks viimased 20 aastat (informatsiooni leiab loomulikult ka vanemast ajast ent see loetelu läheks tarbetult pikaks). Niisiis väike ekskurss lähemate aastate taha siin:
2018 – eelduslikult uus nn Hea
Aasta, mille tulemusi peab siiski veel ootama, et anda neile veinidele objektiivne hinnang;
2016 - väike saak, paljudel üsna vesised
baasveinid, lühike potentsiaal ehk mitte pikka säilitamist lubavad veinid;
2015 - väike saak, aga korralik kvaliteet. Seda aastakäiku iseloomustavad eeskätt jõulised veinid, kuid madal hape;
2014 - normaalne aasta, korralik kvaliteet ja kvantiteet, samas ei midagi väga erilist;
2013 - suurepärane aasta, ent väike
toodang. Mitte väga paljud majad ei teinud sel aastal oma aastakäigušampanjasid. Tasub otsida ja soetada;
2012 - erakordne aasta, üks parimaid Champagne ajaloos, samas üliväike toodang. Aasta oli iseenesest väga halva potentsiaaliga: külm, pikalt niiske, kevadel tuli rahet, korje-eelne augusti lõpp ja september päästsid olukorra ning karmides tingimustes küpsenud viinamarjades kontsentreerunud mineraalsus ja hiljem lühike kuid piisav päikesepaiste viinamarjade lõplikul küpsemisel tõid enesega kõik suurepärase šampanja valmimiseks vajalikud nüansid. Peetakse juba täna mõneski mõttes paremaks kui legendaarset aastat 2008, kui rääkida lähiminevikust. Ka paremaks aastast 2002, eristudes sellest ka väga heaks aastaks peetavast oma erksuse ja elavuse poolest, samas kui 2002 paistab silma kohati isegi liiga üleküpseteks peetavate nootidega. Tasub osta ja keldrisse varuda!;
2011 - kehv aasta, mil vaid vähesed majad tegid vintage’t ehk üsna sama pilt eelneva kahe aastaga;
2010 - kehv, aasta, mil vaid vähesed tegid vintage’t;
2009 - väga
kehv aasta, kuid üksikud tootjad tegid siiski aastakäigušampanjat ning tulemused ei ole üldse pahad (küpsesid küll oluliselt kauem kui eelnev 2008 ning nõuavad veelgi lisaaega!);
2008 - suurepärane aasta. Parim aastakäik pärast üsna legendaarset aastat 1996. Paljude majade 2008 aastakäigud on turult nende tohutu populaarsuse tõttu juba kadunud. Kui veel leidub, ostke!;
2007 - keskpärane aasta, mida iseloomustas üsna madal happesus ning teadmine, et pikka säilivuspotentsiaali neil šampanjadel ei ole;
2006 - korralik aasta, mil paljud majad suutsid teha hea arengupotentsiaaliga vintage’t;
2005 - normaalne aasta, mil valminud veinid olid pehmed ning ka küllalt lühikese arengupotentsiaaliga;
2004 - korralik aasta suure saagiga, tulemuseks üsnagi happelised ja mineraalsed ning pika arengupotentsiaaliga šampanjad;
2003 - kehv aasta, mil üksikud majad tegid vintage’t, kuid need on pigem väga floristilised ja lühikese eaga šampanjad;
2002 - väga korralik ja suure saagiga aasta, mil paljud majad
tegid väga pika arengupotentsiaaliga vintage’t. Üks minu isiklikest lemmikutest, seda vaatamata mõnede spetsialisteide poolt liiga jõuliselt avalduvate nootide esiletulemisega. Ei ole pidanud üheski seni proovitud 2002's pettuma, on olnud ka piisavalt elavad ja kindlasti väga huvitavad, intrigeerivad isegi. Tasub kindlasti osta, eriti magnumeid, kui neid veel kusagilt välja võluda saab;
2001 - väga kehvake aasta, mil külm suvi ja vihmane
sügis ei lubanud marjadel korralikult välja küpseda;
2000 - normaalne aasta, mille tulemuseks pehmed veinid, millel pikka potentsiaali pole.Kui kuulata viimaseid uudiseid Champagne'st, siis juba ette heaks peetav aasta 2019 on väidetavalt oma ennustust pidanud ning näitab kenasti ka juba oma iseloomu. Viimased uudised Alice Paillard'i lt Maison Bruno Paillard'ist pajatavad selle aasta kohta järgmist: "The maturity of 2019 vintage together with the not so cold winter allowed the wines to open relatively early and we could start tasting them last week (üleskirjutus 12. aprillil 2020, sellest arvates siis nädal tagasi, autori komentaar). And we must say that the 2019 kept their promises: absolutely stunning! It is quite hard to make choices!" No rasked on need valikud muidugi nauditavas mõttes ning šampanjasõpradel on, mida aastast 2019 oodata. Ilmselgelt tuleb sellest aastast ka kauneid vintage'id.
Kui uurida Champagne & Sparkling Wine World Championships tulemusi kolme viimase aasta kohta ehk teha veel üks "kvaliteedikontroll", siis tulemused vintage šampanjade pingerivis olid järgmised:
2018 - World Champion Classic Vintaged Brut - Moët & Chandon 2009 Grand Vintage;
2017 - World Champion Vintaged Brut Blend - Piper-Heidsieck 2008 Vintage;
2016 - World Champion Classic Vintaged Brut Blend - Moët & Chandon 2006 Grand Vintage (magnum).[viii]
Selles rivis on kenasti esindatud nii 2008, 2009 kui ka 2006. Mulligalerii valikus on hetkel saadaval järgmised aastakäigu šampanjad (rõhk sõnal "hetkel", sest eriolukorrast tingituna on tarned aeglustunud ja uute toodete saabumine Eestisse ei kulge tavapärases tempos):
Drappier šampanjamajalt on pakkuda järgmised toredused:
- Blanc de Blancs Grand Cru Millesime 2012 - 100% Grand Cru põldude Chardonnay'st. Selle aasta entusiastid on šampanja nii üles leidnund kui ka siiralt heaks kiitnud.
- Millesime Exception 2013 - Pinot Noir (60%) ja Chardonnay (40%) marjade segu keerulisest aastast, mil tänaseks suurepäraste vintage'tega tulid välja vaid väga head veinimestri kätt omavad majad (mh nt Krug)
- Grande Sendrée 2008, samuti 2009 (mõlemad 55% Pinot Noir ja 45% Chardonnay) ning Rosé Grande Sendrée 2010 (92% Pinot Noir ja 8% Chardonnay segu) maja suurepärased aastakäigu šampanjad, mis toonud häid hindeid asjatundjatelt kui ka klientide kiitust.
Carbon'ilt on pakkuda aga Cuvée Carbon Blanc de Blancs Millesime 2012 ning Cuvée Carbon "B-01" Bugatti 110th Anniversary Limited Edition Millesime 2002. See viimane on lihtsalt maagiline šampanja, mis ühtlasi mulligaleristi aasta 2019 kõikide kategooriate - Aasta üllataja, Aasta šampanja, Aasta meditatsioon - võitja. Jah, sellised on kategooriad milles võistlevad kõik mulligaleristi poolt aast avältel degusteeritud ja hinnatud šampanjad. Suunurgad veavad sellele mõeldes paratamtult kõrgele üles.
Mõeldes mõnusatele aastakäigušampanjadele ei saa jätta märkimata ka nende toiduga sobivuse aspekte. Kui aastakäiguta šampanjade puhul sai nimetatud, et nende kasutusampluaa on väga lai, siis aastakäigu šampanjade puhul tuleb toidu-joogi sobitamisel olla pisut valivam. Aga siingi on mõned ültunnustatud põhimõtted, mida tasub teada. Eestkätt seda, et aastakäigu šampanjad ei ole loodud saatma lihtsaid roogi. Need sobivad suurepäraselt gurmaanlikule õhtusöögilauale ning vaid parimate ja hõrgumate roogade kõrvale. Näiteks on neile heaks kaaslaseks grillitud mereannid ja ka soojad kalaroad, vastupidiselt non-vintage šampanjadele, mille puhul sobivad hästi toored mereannid ja ka lihtsamini valminud kalaroad. Mida aga tasub kindlasti teada ja ka silmas pidada on see, et kui aastakäiguta šampanjat on sobiv juua temperatuuril 6-8 kraadi, siis aastakäigu šampanja puhul on soovitavaks serveerimistemperatuuriks 12-14 kraadi. Lisaks soovitan sellise šampanja avada kuni pool tundi (mida vanem šampanja, seda pikem aeg; spetsialistid soovitavad isegi kuni tund) enne selle serveerimist. Kindlasti kasutada ka avaramat klaasi ja mitte mingil juhul kitsast flute pokaali, mis lukustavad kõik aroomid ja maitsed ning ei sobi aastakäigu šampnaja nautimiseks kohekindlasti mitte. Meelte avardamise mõttes aga julgustan kindlasti katsetama, katsetama ja veel kord katsetama, olema julge. Sest kui mistahes põhjusel teie hea aastakäigu šampanja ja toit omavahel ei sobi, jätke lihtsalt söömata. See võib kõlada tormakalt, ehk isegi pisut ülbeltki, kuid uskuge, toimib alati.
Sante!
[i] Tom Stevenson, Essi Avellan. Christie's World Encyclopedia of Champagne & sparkling wine. Bloomsbury, 2019, lk 45.
[ii] Ibid.
[iii] Ibid.
[iv] Vt ka Vahuvein. Juuniorsommeljee kursus, II osa. Eesti Sommeljeede Erakooli jaotusmaterjal 2018-2019 õppeaastal, lk 255.
[v] Wikipedia. Arvutivõrgus: https://en.wikipedia.org/wiki/Veuve_Clicquot (13.04.2020)
[vi] Tsitaat Krug Vintage 1998 juures. Vt selle kohta Maison Krug kodulehelt: www.krug.com
[vii] Viimased ülestähendused 10.04.2020 Instagram platvormil toimunud aastakäigušampanjade degustatsioonilt, mille viisid läbi MW Essi Avellan ja Nick Baker (TheFinestBubble); Vt ka Igor Sööt. Traditsioonilised meetodil valmistatud vahuveinid. Sommeljeed. Jaotusmaterjal Eesti Sommeljeede Erakoolis aastal 2019-2020.
[vii] Stevenson, Avellan, lk 86-88.
[iii] Ibid.
[iv] Vt ka Vahuvein. Juuniorsommeljee kursus, II osa. Eesti Sommeljeede Erakooli jaotusmaterjal 2018-2019 õppeaastal, lk 255.
[v] Wikipedia. Arvutivõrgus: https://en.wikipedia.org/wiki/Veuve_Clicquot (13.04.2020)
[vi] Tsitaat Krug Vintage 1998 juures. Vt selle kohta Maison Krug kodulehelt: www.krug.com
[vii] Viimased ülestähendused 10.04.2020 Instagram platvormil toimunud aastakäigušampanjade degustatsioonilt, mille viisid läbi MW Essi Avellan ja Nick Baker (TheFinestBubble); Vt ka Igor Sööt. Traditsioonilised meetodil valmistatud vahuveinid. Sommeljeed. Jaotusmaterjal Eesti Sommeljeede Erakoolis aastal 2019-2020.
[vii] Stevenson, Avellan, lk 86-88.
Kommentaarid
Postita kommentaar