BLANC DE NOIRS

BLANC DE NOIRS

Blanc de Noirs, valge punastest või ka tumedatest (prantsuse keelest otsetõlkes valge mustadest, kuivõrd noir tähendab prantsuse keeles musta), vastupidiselt Blanc de Blancs’ile ehk valgele valgetest, on šampanja ja ka muu vahuvein, aga ka mistahes niinimetatud vaikne vein, mis on valmistatud üksnes tumeda marjakestaga viinamarjadest ehk nimetatud ka kui punastest viinamarjadest. Hallika varjundiga ning isegi kuni violetse kestatooniga Pinot Gris, millest Champagne maakonnas samuti šampanjat valmistatakse, nende hulka ei kuulu. Küll aga kaks tõsist punast – Pinot Noir ja Meunier, endisega nimetusega Pinot Meunier. Ehk üksnes kaks seitsmest, mis šampanjatootmiseks lubatud. Ja lubatud on blanc de noirs' valmistamine neist kas kummastki eraldi, see tähendab kas 100% Pinot Noir'st või 100% Meunier'ist või ka nende seguna, mille puhul segu (assemblage) osakaalud otsustab konkreetne veinimeister ja šampanjamaja ise.

Pinot Noir osakaal kogu piirkonnas kasvatatavatest viinamarjadest on kõige suurem - 38%. Sellele järgnebki kohe Meunier 32%-ga. Ehk kokku moodustavad tumedad marjad 70% kõigist vahuveinide kuninga maakonnas kasvatatavatest viinamarjadest. Selge enamus! Ometi on Blanc de Noirs šampanjade osakaal kogu šampanjatootmisest määratult palju väiksem kui selle statistika pinnalt arvata võiks.

Blanc de Noirs, Pointillart-Leroy. Foto: Internet

Siinkohal on hea teha väike ülevaade sellest, mis seal viinamarja kesta all asub ja kuidas see šampanja lõplik värvus tekib. Kui Champagne maakonnas kasvatatav mistahes viinamari pooleks lõigata, näeme, et kõigi viinamarjade viljaliha on hele, mitte tume. Nii erinevad šampanjaviinamarjad üksteisest vaid kesta värvuse poolest. Ning just kestast tuleb värvaine, mis määrab šampanja värvuse. Kiire ja väga õrn tumeda marjakestaga viinamarjade pressimine hoiab virde kestakontakti minimaalse ning nii on ka tumedatest marjadest võimalik valmistada kaunist heledat sillerdavat šampanjat. Jääb aga kestakontakt kauemaks, on tegemist juba „määrdunud“ šampanjaga (nii sündisid muide esimesed roséed, millest pajatab lähemalt järgmine lugu) või siis juba veinimeistri tahtliku taktikepi all heledamad või ka sügavama värvusega roosad šampanjad. Kõik kuldsed toonivarjundid blanc de noirs'ide puhul on lubatud, kuid mistahes roosakas toon loetakse veiniekspertide poolt juba veinimeistri kohmakuseks või suisa saamatuseks.[i]

Blanc de noirs'ide mõõdupuuks Champagnes oli pikka aega Bollinger'i väga kallis Vielles Vignes Francaises, unikaalne näide väga vanade viinapuude küpsetest Pinot Noir marjadest valminud esmaklassilisest šampanjast. See vein andis inimestele ettekujutuse, et blanc de noirs'id on niiöelda suured, võimsad, kehakad veinid, samal ajal kui miski ei suuda neist siiski võistelda Bollingeri omaga. Kuniks turule tuli Krug'i Clos d'Ambonnay ning korraga oli omavahel mõõtu võtmas kaks "elajat". [ii]

Kui blanc de blancs'ide puhul rääkisime nende kergusest ja värskusest, siis blanc de noirs'ide puhul, nii nagu ka eelmine lõik viitas, on tegemist täiesti teise teemaga. Üldjuhul on viimased sügavamad, neil puudub Chardonnay'le nii omane elavus ja peenus. Kuid just viimasel ajal on hakatud valmistama ka blanc de noirs'e, mis ei rõhuta nii väga maskuliinsust, vaid seovad selle värskusega, mis ei ole küll vast kevadine, vaid pigem sügisõunte värskus, ent siiski. Tihti on tunda ka seenemetsale omaseid noote. Just tänu oma sturktuurile ja tugevusele on need aga väga gastronoomilised ning suurepärased partnerid toidule, eeskätt lihatoitudele ja ka seentele.[iii] Loomulikult ei keela miski ega keegi valida neid šampanjasid aperitiiviks või ka täiesti iseseisvalt nautimiseks.

Vaatame ka blanc de noirs'ide puhul erksamaid tähti neist rahvusvahelises pingereas viimastel aastatel: Best in Class 2018 Blanc de Noirs' kategooriat ei olnudki. Seevastu aastal 2017 oli Best in Class: Best Vintaged Blanc de Noirs nimetatud kohe esimesena ning selleks oli Thiénot 2008 Cuvée Garance ning Best Champagne NV Blanc de Noirs Palmer & Co NV Blanc de Noirs in magnum. 2016. aastal võidutses Best in Class: Best Champagne Blanc de Noirs kategoorias Gremillet Blanc de Noirs NV.[iv]

Kui uurida šampanjapudelite etikette, siis ega määratlust blanc de noirs väga tihti ei kohta ka siis, kui tegemist on šampanjaga, mis valmistatud üksnes punastest marjadest. Määratluse blanc de blancs kasutamine on seevastu väga levinud ja teenib kindlasti ka head turunduseesmärki. Miks seda väga tihti ei kasutata blanc de noirs'ide puhul, ei oskagi öelda. Otsi siis teisi nagu tikutulega taga, justkui Joosep Toots saia sees rosinaid, ning oleme ausad, olemas peavad olema ka teatavad eelteadmised sellest, millist stiili ja mis marju milline maja kasutab. Olgu siis või vähemasti oma lemmikmajade puhul. Vastasel juhul võib hea blanc de noirs'i lihtsalt märkamata jätta. Alati saab muidugi küsida maaletoojatelt ja kaunis Champagnes ise ringi jalutades ka kohalikest vinoteekidest, kus need aarded heal meelel teie ette laotatakse. Aga neid on oluliselt lühem rivi, kui küsiksite blanc de blancs'ide järele. Restoranides on tihtipeale need siiski eraldi välja toodud, mis on väga hea, aga alati tasub küsida ka otse teenindajalt.

Mulligalerii valikus on selle loo kirja panemise ajal pakkuda järgmised Blanc de Noirs’ šampanjad, seda Drappier šampanjamajalt, mille kummagi etiketilt me määratlust blanc de noirs' samuti ei leia ning teadmine tuleb vaid sellest, millisena on šampanja kompositisoon kirjeldatud pudeli tagaküljel (vt assemblage):

Brut Nature Zero Dosage – 100% Pinot Noir, dosaaž ehk jääksuhkrute sisaldus 0g/L, šampanja, mida on nimetatud ka maja teiseks, mitteametlikuks visiitkaardiks Carte d’Or-i ehk kolme klassikalise marja segu, milles prevaleerib Pinot Noir, kõrval, kuivõrd just see šampanja iseloomustab ülimalt hästi maja mitut peamist püüdlust: 1) suurepärased saavutused Pinot Noir’ga ning 2) võimalikult väike jääksuhkrusisaldus kuni absoluutse miinimumini, mis on võimalik vaid väga kvaliteetse tooraine ehk viinamarjade kasutamise puhul. Veinimeistri kogemused ei ole samuti väheolulised.

Brut Naure Zero Dosage Sans Ajout de Soufre – 100% Pinot Noir, dosaaž 0g/L, lisaks ei ole  selle šampanja valmistamisel lisatud veinile sulfiteid. See viimane muudab šampanja stiili oksüdatiivsemaks ning tarbimisakna kitsamaks ehk perioodi, millise jooksul see šampanja tuleks peale tarbijatele müügiks saatmist ja vastavalt ka enesele soetamist ära tarbida, on tavapärasest lühem. Maitse aga erakordselt puhas, tõeline Virgin Champagne (hoiatus: tegemist ei ole miski amteliku terminiga, aga uskuge, te soovite sellest enam teada saada :))

Nagu näha, siis mitte palju. Ja nii on see ka üldiselt, ehk hüva Blanc de Noirs on pigem mõnus defitsiit kui laiatarbekaup. Selline Sofia Rubina versus bla-bla-blaa ja teeme džääääääzi. Kui mõistate ja küllap mõistate.

Kui küsida minult, siis üks minu absoluutsetest lemmikutest šampanjataevas on just esimesena nimetatud Drappier Brut Nature Zero Dosage, mis on väga karge, samas sisukas, omab mulle väga meeldivat selget struktuuri, mis on omakorda mu lemmikmarjale Pinot Noir'le nii omane. Šampanja, mis vastab hästi väga laiale kasutusampluaale - aperitiivist liharoogadeni õhtulauas ning ka täiesti iseseisvalt ilma mingi lisandita nautimiseks. Kui, siis tükike head juustu ja õige pisike killuke viigimarjamoosi, veelgi enam aga kamalutäis pisut isegi üleküpseid Pinot Noir viinamarju otse põllult. Ning sel juhul ka veidi rohkem jahutatuna, et tuua eriti esile kontrasti jääksuhkrute vaba šampanja ja suhkrust nõretavate küpsete viinamarjade vahele. Ja need kontrastid, uskuge, on ulmeliselt head! Väga põnev on muidugi võrrelda oamvahel neid kahte nimetatut ning tabada sarnasusi, aga ka erinevusi. 

Mõnusat avastamist teilegi, otse loomulikult ka väljaspool Mulligalerii valikut, ja ikka rõõmsasti Sante!

_________________________________

[i] Vt ka Tom STEVENSON, Essi AVELLAN. Christie's World Encyclopedia of Champagne & sparkling wine. Bloomsbury, 2019, lk 46.

[ii] Ibid.
[iii] Ibid.

[iv] Ibid., lk 86-88.