Kihutame ... kosmosesse?

Uus aasta on lustlikult alanud. HEAD UUT AASTAT! Kestab veel ka tore puhkuste aeg ning inimesed lendavad sooja või ka külma, kes kuidas, et laadida end peale väga töist ja kiiret aastat uue energiaga. Loomulikult vaadatakse tagasi möödunule, et teha sättida uusi uhkeid rajajooni. Kiikame meiegi korra ühte vahvasse teemasse lõppenud aastal ning lisaks mullidest kantud mõtetele avardame teadmisi ka muude veinide maailmast. Aga mitte ainult, ka kosmosest.

Möödunud, 2019. aasta üks tippsündmus meie kohalikul mullimaastikul oli kindlasti see, et esmakordselt Eesti ajaloos jõudsid siinsete šampanjasõprade ette tahtlikult merepõhja küpsema uputatud šampanjad (lugu sellest ehk „Underwater Champagnes“ loe siinsamas: https://mulligalerist.blogspot.com/2019/10/underwater-champagnes.html). Vaimustava õhtu naelaks kujunenud Champagne Drappier cuvée Carte d’Or magnumpudelid ei jätnud külmaks ühtki külalist. Pressgi oli üsna mitmest väljaandest kohal. Õnnelikumad said soetada endale nii sama šampanjamaja Brut Nature Zero Dosage kui ka Grande Sendrée 2008 aastakäigu uputatud šampanjasid, mis olid veetnud 12 kuud Prantsuse looderannikul merepõhjas, komplektis samade šampanjade tavapäraste ehk maapealsete versioonidega. Maapealne kõlab siinkohal küll pisut eksitavalt, sest tegelikkuses küpsevad šampanjad üldjuhul maa-alustes keldrites. Silmapaistvaks teadaolevaks erandiks Maison Bruno Paillard šampanjad, mille laagerdumine nii teras- kui ka puitmahutites toimub eranditult sõna otseses mõttes maa peal, ruumides, mille tingimused matkivad, tõsi, maa-aluste keldrite omi.

Aasta 2019 paistis rahvusvaheliselt silma aga ka täiesti uue, peagi ehk samuti trendiks saava, üllatusega. Nimelt saadeti rahvusvahelisse kosmosejaama (International Space Station, ISS) kast punast Bordeaux veini, et testida mikrogravitatsiooni ja radiatsiooni mõju veini omadustele. Ei tasu siinkohal eeldada nagu uputatakse merepõhja tahtlikult üksnes šampanjat. Ka niinimetatud vaiksete veinidega on tehtud ja tehakse jätkuvalt samasuguseid ehk veealuseid katseid, kuid veinide kosmosesse lennutamine on midagi uut. Loomulikult on eksperimendi eesmärgiks, nii nagu veinide tahtliku merepõhja uputamise puhul, testida nende erinevat küpsemist ja käitumist üldisemalt tavapärasest nii erinevatel tingimustel.

Kui esialgu ei olnud teada muud, kui vaid seda, et tegemist oli punase veiniga, avaldati mingil ajal siiski, et kosmose poole saadeti teele just punased Bordeaux veinid. Prantsuse startup ettevõte, kelle eestvedamisel selline eksperiment toimub (ettevõtte nimeks on Space Cargo Unilimited), andis üritusele piduliku ladinakeelse nimetuse: „Vitis Vinum in Spatium Experimentia“, inglise keeles „Wine Grape in Space Experiment“.

Kaksteist pudelit, mis rahvusvahelisse kosmosejaama saadeti, on pudeldatud samal moel nagu tavaliselt ehk klaaspudelitesse. Kosmosesse saatmiseks pakendati, tõsi küll, pudelid ükshaaval spetsiaalsetesse turvakonteineritesse. Pudeleid hoitakse kosmosejaamas 12 kuud, misjärel saadetakse nad tagasi Maale niisamuti nagu need sinna kosmose-cargoga, mis veab toitu ja muid vajalikke tarbeid kosmonautidele, ikka käib. Samast tootepartiist vastav arv pudeleid hoitakse võrdluseks tavatingimustel Maal, kus toimub toodete lõplik testimine ja võrdlus. Hoiustamistemeratuur on mõlemas paigas sama: +18˚C. Teadlased ootavad eksperimendilt nii füüsikaliste kui ka keemiliste reaktsoonide mõju veinile.

Kosmosejaama lennutatavate pudelite pakendamine turvakapslitesse enne lendu.

Kui asja läbi pisukese huumoriprisma võtta, siis ilmselt on testi eesmärgiks saada teada ka kosmosemeeskonna, mis koosneb kolmest ameeriklasest, kahest venelasest ning ühest itaallasest, vastupanuvõimet vastupandamatutele ahvatlustele elik võimet jätta haaramata kosmosesse saadetud veinipudelid ning need lihtsalt tühjaks juua. 😊

Tõsi, alkoholi kosmosesse lennutamine ei ole antud juhul päris esmakordne. Sinna on eelnevalt lennutatud ka õlut ja viskit. On teada ka venelasest kosmonaut, kes „tipsutas“ kosmoses, täpsemalt kosmosejaamas MIR, arstide soovitusel konjakiga. Eks lisaks toidu omaduste testimisele tuleb vaieldamatult uurida ka joogi, seejuures alkohoolse joogi, käitumist alternatiivsetes tingimustes, muuhulgas nende mõju inimorganismile täiesti teistsugustes oludes. Kosmoses avatavaid veinibaare meie silmad vaevalt näevad, kuid kosmose vallutamine käib täie hooga ning elu võimalikkus väljaspool Maad ei ole enam välistatud. Elu juurde kuulub paratamatult ka hea vein. Või mis elu see muidu oleks? 

Kas ja mis põhjusel võiks mõni vahuvein, milles, tuletame meelde, šampanja puhul ootab korgi all vallandumist koguni oma 6 rõhuühikut ehk umbes 3 korda rohkem kui sõiduauto rehvis, leida tee komosesse, ei kujuta ette. Mida hästi ette kujutan, on tavamõõdus ehk 75cl suuruse šampanjapudeli avamine tavalisel lennureisil. Kui väike 20cl minipudel, mis lendudel on tavapärane ning ohutust silmas pidades ka keeratava korgiga, avaneb suhteliselt vaikselt ning seda on turbulentsi puudumisel täiesti veatult võimalik ka pokaali valda, siis tavasuuruses pudeli avamine lennul on täiesti omaette lugu. Just meelde tuletatud suurusjärk rõhku korgi all vallandub pudeli avades jõuga, mida niisama lihtsalt kinni ei hoia ning vähemasti veerand kallist sisust lendab valimatult laiali ja mi. Ja mitte ainult teie sülle või kotti või pluusikaelusesse. Ei, see kõik lendab ikka korralikult laili. Misjärel, kui kaasreisijad kostnud paugust ja kaela sadanud kosmosevihmast pisut toibunud on, tuleb märjaks saanutele võimalikult sulnilt selgitada, et tegelikult on šampanjadušš midagi vägagi toredat ning loota, et inimestel on parajas annuses huumorimeelt. Siinkohal sõbralik soovitus: kihutades uuel aastal uute seikluste poole hoiduge lennulollustest 😊 Mis saab aga kosmosesse lennutatud punaveinist, saame teada eelduslikult veel enne aastat 2021.

Kasutatud allikad: Madeline Puckette, Wine Folly. A Year of Wine in Review (2019). Arvutivõrgus: https://winefolly.com/update/a-year-of-wine-in-review-2019/ (3.01.2020); Darrell Etherington. A startup just launched red wine to the International Space Station to age for 12 months.  Arvutivõrgus: https://techcrunch.com/2019/11/04/a-startup-just-launched-red-wine-to-the-international-space-station-to-age-for-12-months/ (3.01.2020); Jacob Banas. This Startup Is Aging Red Wine on the International Space Station. Arvutivõrgus: https://futurism.com/startup-aging-red-wine-in-space (3.01.2020). Foto: Internet, allikaviide nr 2.