Ra-ta-fi-a. Ratafia? Ratafia!
Kas teie teate, mis on ratafia? Olete üldse kuulnud
sellist sõna? Kui ei, siis väike vihje: ehk olete veinisõbrana seda kelmikalt
kõlavat sõna näinud mõne toreda restorani joogikaardil? Et nimetasin
joogikaarti, on aimatavalt tegu joogiga. Joogi enese leiab tavapäraselt kaardi eesotsast
aperitiivide seast, meil Eestis siiski pigem lõpuosast dessertveinide hulgast. Omaette tegelane on ametliku päritolunimetusega "Champagne" hõlmatud ja kaitstud
Ratafia de Champagne, mida siinsetelt joogikaartidelt pigem ei leia. Ometi võiks. Vägagi! Millega tegu, sellest kohe lähemalt.
Liköörveinide ehk kangendatud veinide rühm, mille leiame just nimetatud joogikaartide lõpuosast, hõlmab kõiki veine, mille saamiseks segatakse veinist või veinivalmistamise jääkidest destilleeritud alkohol kääriva viinamarjavirde või veiniga (või eelnevate seguga), erijuhtudel aga ka käärimata viinamarjamahlaga. Tuntuimad liköörveinid tulevad Hispaaniast Andaluusiast - šerri ehk heres ehk Jeres, Portugalist Douro jõe orust - portvein ehk Port, Madeira saartelt - Madeira ning Prantsusmaalt - Vin Doux Naturel ehk naturaalselt magusad veinid, nt Rivesaltes, Maury, Banyuls, Rasteau, jt. Erijuhtumiteks on liköörveinid, kus destilleeritud alkoholi segatakse magusa käärimata viinamarjamahla sekka. Nii valmivad Prantsusmaal Pineau de Charentes, Floc de Gascogne, Macvin du Jura ja Ratafia de Champagne. Et mullisõpru huvitab kindlasti enim viimane (tähelepanuga sõnale Champagne), siis pikemalt just sellest. Kuid enne veel üks põige ajalikku, et uurida selle toreduse, ja uskuge, tegemist on toreda joogiga!, võimalikku tekkelugu.
Kuigi küsimusele, miks nimetatakse eeskätt puuviljadest valmistatud kangendatud ja magusat, tihti üritidega rikastatud veini ratafiaks, ei ole lõplikku vastust, räägib üks katalaani lugu, mille on kirja pannud Hispaania kirjanik Jacint Verdaguer, järgmist.
Ühel päeval kohtunud kolm Kataloonia eri osadest pärit piiskoppi, et arutada omavahel olulisi teemasid. Kui asjad arutatud ning aeg sõlmida kokkulepped, palunud kirikuisad pakkuda neile ühise meele saavutamise tähistamiseks pisut joogipoolist. Kohalik talumees olevat toonud piiskoppide palve peale nende ette oma koduse napsi ning pakkunud seda küsijatele. Piiskopid olid jooki maitstes meeldivalt üllatunud ning palusid öelda joogi nime. Paraku ei osanud talupoeg öelda muud, kui et tema joogil polevat ühtegi uhket nime, mida nimetada. Tahtes siiski hiljem hea sõnaga meenutada jooki, mis ka maitses hea ning tähistas hea kokkuleppe sõlmimist, otsustasid piiskopid anda joogile ise sobiva nime. Ühele piiskoppidest tulnud mõte nimetada jook rata fia'ks pärast seda, kui kõik viimased sõnad olid kokkuleppes kirjas ja kirikuisade allkirjadki leppel all. "Rata fiat" tähendab nimelt ladina keeles, et kokkulepe on sõlmitud. Edaspidi on seda sõnapaari kasutatud ka kui toosti kokkulepete sõlmimisel (nii väidab juba tänapäevane tark Wikipedia).
Kui heita veel kord pilk ajalukku, ilmneb, et ratafia valmistmaise üks levinumaid aegu on olnud juunikuu ja selle lõpp, umbes-täpselt 24. juuni, Sant Joan'i ehk meil tuntud kui jaanipäeva pidustuste aeg, mis on ka üks katalaani kalendri tähtsamaid pühasid. Sant Joani päeva eelõhtu on tuntud kui "nit de Sant Joan" ning just sellel öösel valitud ravimtaimedel usutakse olevat maagilised omadused ning need toovat head õnne ja tervist. Sel põhjusel valmistavad paljud katalaanid ratafiat, kasutades selle maitsestamiseks erinevaid ürte, just Sant Joan'i ajal, et säilitada koostisosade naturaalseid ehk vooruslikke, samas pisut nõiduslikke omadusi.
Aga lähemalt Ratafia de Champagne'st
Lisaks šampanjale valmistavad mõnedki šampanjamajad (2015 avaldatud andmetel isegi kuni 120 tootjat) samadest peamistest viinamarjadest, millest ka šampanjat, ehk Pinot Noir'st, Chardonnay'st ja Meunier'st, tõsi, väikestes kogustes, ratafiat, mis sai 2015. aasta 1. septembril ametlikult ka PGI (Protected Geographical Indication) staatuse.
Ratafia valmistamise ajalugu Champagne piirkonnas ulatub väidetavalt umbes kaheksa aastasaja tagusesse aega ning see jook on ajalooliselt olnud piirkonna kohapealseks enim aperitiivina ning ka digestiivina või siis suisa öönapsina tarbitavaks joogiks.
Kui viinamarjade esimesest ja ka teisest pressist saadud mahlast valmistatakse Champagne's otse loomulikult šampanjat, siis kolmandal või isegi neljandal pressimisel saadud mahlast (nn jäägid) just ratafiat. Kui täpne olla, segatakse Ratafia de Champagne kokku pressitud viinamarjamahlast ning tammevaadis juba mõnda aega laagerdunud viinamaradestillaadist. Viimasest tuleb ka ratafia kollakaspruunikas merevaiku või karamelli meenutav kaunis värvus. Värv võib isenesest varieeruda heledamast merevaigust tumedama punakas-pruunini. Ilus klaas on serveerimisel väga oluline, et see ilu, mida ratafia kaunilt kumav värv pakub, kõik ka silmale kena vaadata oleks.
Ratafia lõhast leiab rosinaid, kuivatatud puuvilju ja vanaema hoolega keedetud kompotti. Otse loomulikult on nii lõhnas kui ka maitses tunda viinamarju endid, selliseid pisut kümsemaid või isegi üleküpsenuid. Tavapäraselt lisanduvad nii aroomis kui ka maitses tsitrused ning õrnalt hõõguvate vürtside noodid, mis soojemal temperatuuril paremini esile tõusevad.
Alkoholi on Ratafia de Champagne's tavapäraselt samapalju kui kangendatud veinil üldiselt ehk umbes 18%. Champagne Drappier majas valmiv Ratafia de Champagne on just sellise kanguse ning imeilusa karamellise, kergelt punaka alatooniga mõnus ja küllalt aromaatne jook.
Pudeldatakse ratafiat nii ümmargustesse, pisut pontsakamatesse ja väiksemamõõdulistesse, aga ka kandilistesse, pigem viskipudelit meenutavatesse pudelitesse. Pudelivalik on lai ning ainuüksi pudeli kuju järgi seda jooki veinipoe riiulilt leida ei pruugi. Aga ratafiat pudeldatakse ka šampanjapudelit meenutavatesse pudelitesse, nii nagu teeb seda Drappier. Selline pakend lisab ratafiale vaieldamatult selle päritolule - Champagne - viitavat pidulikku meeleolu.
Kuidas ja millega ratafiat tarbida?
Oma kogemustele tuginedes soovitan ratafiat juua mitte niivõrd toatemperatuuril nagu teevad seda kohalikud, vaid pigem jahutatuna või isegi tugevalt (jääl) maha jahutatuna. Ning pigem desseridks kui aperitiivina. Dessertveinina tarbides on hea pakkuda kõrvale ehk mitte liiga magus amps (nt raberberikook või hapukam magustoit).
Kui peaks juhtuma, et ratafiat jääb pudelisse üle, ei maksa karta selle kiiret riknemist, sest alkoholi on joogis rohkem kui šampanjas (12% vs 18%) ning mullide kadumise pärast ei pea ka muretsema - neid ei ole seal algselt olnudki. Oluline on sulgeda pudel korralikult korgiga ning hoida seda pigem jahedas (nii nagu teeksite mistahes likööriga). Kui aga tuleb isu teha üks mõnus marinaad või kaste lihale, tasub pudelipera ratafiat just selleks otstarbeks ära kasutada. Te ei kahetse!
Veel üks konkreetne soovitus: lõpetage järgmine meeldiv õhtusöök julgesti just Ratafia de Champagne'ga, mis on mõnusaks vahelduseks tavapärasele brändile või konjalike. Muuhulgas on ratafia poolevõrra mahedam, mis puudutab alkoholisisaldust, ega hakka nõnda ruttu "pähe" (alkoholisisaldus 18% vs 38-40%). Tundub, et see jook kõnetab ennekõike daame, samas on härrade tagasiside olnud samuti väga julgustav. Hea üllatus on olnud see kõigile, kes esmakordselt proovinud.
Mulligalerii stuudiost Rävala pst 19 Tallinnas või ChampChamber'i kodulehe kaudu tellimust tehes maksate selle väga mõnusa maitseelamuse eest 32.50 eurot/pudel. Pudel ise on tavapärasest šampanjapudelist pisut väiksem (700ml vs 750ml) ent sama šampanjapudeli kujuga, mis, nagu juba öeldud, lisab joogile enam pidulikkust ning on vaieldamatult kena serveerida.
Igal juhul tasub proovida ning üllatada sellega ka oma sõpru. Elu ilma üllatuste ning uute elamusteta on õige vähe väärt!
P.S Tallinnas tasub ratafiat küsida NOA restoranides, Pärnus aga Café Grandis. Sealsed omanikud ja sommeljeed teavad, mis on hea :)
***
Liköörveinide ehk kangendatud veinide rühm, mille leiame just nimetatud joogikaartide lõpuosast, hõlmab kõiki veine, mille saamiseks segatakse veinist või veinivalmistamise jääkidest destilleeritud alkohol kääriva viinamarjavirde või veiniga (või eelnevate seguga), erijuhtudel aga ka käärimata viinamarjamahlaga. Tuntuimad liköörveinid tulevad Hispaaniast Andaluusiast - šerri ehk heres ehk Jeres, Portugalist Douro jõe orust - portvein ehk Port, Madeira saartelt - Madeira ning Prantsusmaalt - Vin Doux Naturel ehk naturaalselt magusad veinid, nt Rivesaltes, Maury, Banyuls, Rasteau, jt. Erijuhtumiteks on liköörveinid, kus destilleeritud alkoholi segatakse magusa käärimata viinamarjamahla sekka. Nii valmivad Prantsusmaal Pineau de Charentes, Floc de Gascogne, Macvin du Jura ja Ratafia de Champagne. Et mullisõpru huvitab kindlasti enim viimane (tähelepanuga sõnale Champagne), siis pikemalt just sellest. Kuid enne veel üks põige ajalikku, et uurida selle toreduse, ja uskuge, tegemist on toreda joogiga!, võimalikku tekkelugu.
Kuigi küsimusele, miks nimetatakse eeskätt puuviljadest valmistatud kangendatud ja magusat, tihti üritidega rikastatud veini ratafiaks, ei ole lõplikku vastust, räägib üks katalaani lugu, mille on kirja pannud Hispaania kirjanik Jacint Verdaguer, järgmist.
Ühel päeval kohtunud kolm Kataloonia eri osadest pärit piiskoppi, et arutada omavahel olulisi teemasid. Kui asjad arutatud ning aeg sõlmida kokkulepped, palunud kirikuisad pakkuda neile ühise meele saavutamise tähistamiseks pisut joogipoolist. Kohalik talumees olevat toonud piiskoppide palve peale nende ette oma koduse napsi ning pakkunud seda küsijatele. Piiskopid olid jooki maitstes meeldivalt üllatunud ning palusid öelda joogi nime. Paraku ei osanud talupoeg öelda muud, kui et tema joogil polevat ühtegi uhket nime, mida nimetada. Tahtes siiski hiljem hea sõnaga meenutada jooki, mis ka maitses hea ning tähistas hea kokkuleppe sõlmimist, otsustasid piiskopid anda joogile ise sobiva nime. Ühele piiskoppidest tulnud mõte nimetada jook rata fia'ks pärast seda, kui kõik viimased sõnad olid kokkuleppes kirjas ja kirikuisade allkirjadki leppel all. "Rata fiat" tähendab nimelt ladina keeles, et kokkulepe on sõlmitud. Edaspidi on seda sõnapaari kasutatud ka kui toosti kokkulepete sõlmimisel (nii väidab juba tänapäevane tark Wikipedia).
Kui heita veel kord pilk ajalukku, ilmneb, et ratafia valmistmaise üks levinumaid aegu on olnud juunikuu ja selle lõpp, umbes-täpselt 24. juuni, Sant Joan'i ehk meil tuntud kui jaanipäeva pidustuste aeg, mis on ka üks katalaani kalendri tähtsamaid pühasid. Sant Joani päeva eelõhtu on tuntud kui "nit de Sant Joan" ning just sellel öösel valitud ravimtaimedel usutakse olevat maagilised omadused ning need toovat head õnne ja tervist. Sel põhjusel valmistavad paljud katalaanid ratafiat, kasutades selle maitsestamiseks erinevaid ürte, just Sant Joan'i ajal, et säilitada koostisosade naturaalseid ehk vooruslikke, samas pisut nõiduslikke omadusi.
Aga lähemalt Ratafia de Champagne'st
Lisaks šampanjale valmistavad mõnedki šampanjamajad (2015 avaldatud andmetel isegi kuni 120 tootjat) samadest peamistest viinamarjadest, millest ka šampanjat, ehk Pinot Noir'st, Chardonnay'st ja Meunier'st, tõsi, väikestes kogustes, ratafiat, mis sai 2015. aasta 1. septembril ametlikult ka PGI (Protected Geographical Indication) staatuse.
Ratafia valmistamise ajalugu Champagne piirkonnas ulatub väidetavalt umbes kaheksa aastasaja tagusesse aega ning see jook on ajalooliselt olnud piirkonna kohapealseks enim aperitiivina ning ka digestiivina või siis suisa öönapsina tarbitavaks joogiks.
Kui viinamarjade esimesest ja ka teisest pressist saadud mahlast valmistatakse Champagne's otse loomulikult šampanjat, siis kolmandal või isegi neljandal pressimisel saadud mahlast (nn jäägid) just ratafiat. Kui täpne olla, segatakse Ratafia de Champagne kokku pressitud viinamarjamahlast ning tammevaadis juba mõnda aega laagerdunud viinamaradestillaadist. Viimasest tuleb ka ratafia kollakaspruunikas merevaiku või karamelli meenutav kaunis värvus. Värv võib isenesest varieeruda heledamast merevaigust tumedama punakas-pruunini. Ilus klaas on serveerimisel väga oluline, et see ilu, mida ratafia kaunilt kumav värv pakub, kõik ka silmale kena vaadata oleks.
Ratafia lõhast leiab rosinaid, kuivatatud puuvilju ja vanaema hoolega keedetud kompotti. Otse loomulikult on nii lõhnas kui ka maitses tunda viinamarju endid, selliseid pisut kümsemaid või isegi üleküpsenuid. Tavapäraselt lisanduvad nii aroomis kui ka maitses tsitrused ning õrnalt hõõguvate vürtside noodid, mis soojemal temperatuuril paremini esile tõusevad.
Alkoholi on Ratafia de Champagne's tavapäraselt samapalju kui kangendatud veinil üldiselt ehk umbes 18%. Champagne Drappier majas valmiv Ratafia de Champagne on just sellise kanguse ning imeilusa karamellise, kergelt punaka alatooniga mõnus ja küllalt aromaatne jook.
Pudeldatakse ratafiat nii ümmargustesse, pisut pontsakamatesse ja väiksemamõõdulistesse, aga ka kandilistesse, pigem viskipudelit meenutavatesse pudelitesse. Pudelivalik on lai ning ainuüksi pudeli kuju järgi seda jooki veinipoe riiulilt leida ei pruugi. Aga ratafiat pudeldatakse ka šampanjapudelit meenutavatesse pudelitesse, nii nagu teeb seda Drappier. Selline pakend lisab ratafiale vaieldamatult selle päritolule - Champagne - viitavat pidulikku meeleolu.
 |
| Ratafia de Champagne, Champagne Drappier. Foto tehtud Mulligalerii-ChampChamber stuudios Rävala pst 19 Tallinnas. |
Kuidas ja millega ratafiat tarbida?
Oma kogemustele tuginedes soovitan ratafiat juua mitte niivõrd toatemperatuuril nagu teevad seda kohalikud, vaid pigem jahutatuna või isegi tugevalt (jääl) maha jahutatuna. Ning pigem desseridks kui aperitiivina. Dessertveinina tarbides on hea pakkuda kõrvale ehk mitte liiga magus amps (nt raberberikook või hapukam magustoit).
Kui peaks juhtuma, et ratafiat jääb pudelisse üle, ei maksa karta selle kiiret riknemist, sest alkoholi on joogis rohkem kui šampanjas (12% vs 18%) ning mullide kadumise pärast ei pea ka muretsema - neid ei ole seal algselt olnudki. Oluline on sulgeda pudel korralikult korgiga ning hoida seda pigem jahedas (nii nagu teeksite mistahes likööriga). Kui aga tuleb isu teha üks mõnus marinaad või kaste lihale, tasub pudelipera ratafiat just selleks otstarbeks ära kasutada. Te ei kahetse!
Veel üks konkreetne soovitus: lõpetage järgmine meeldiv õhtusöök julgesti just Ratafia de Champagne'ga, mis on mõnusaks vahelduseks tavapärasele brändile või konjalike. Muuhulgas on ratafia poolevõrra mahedam, mis puudutab alkoholisisaldust, ega hakka nõnda ruttu "pähe" (alkoholisisaldus 18% vs 38-40%). Tundub, et see jook kõnetab ennekõike daame, samas on härrade tagasiside olnud samuti väga julgustav. Hea üllatus on olnud see kõigile, kes esmakordselt proovinud.
Mulligalerii stuudiost Rävala pst 19 Tallinnas või ChampChamber'i kodulehe kaudu tellimust tehes maksate selle väga mõnusa maitseelamuse eest 32.50 eurot/pudel. Pudel ise on tavapärasest šampanjapudelist pisut väiksem (700ml vs 750ml) ent sama šampanjapudeli kujuga, mis, nagu juba öeldud, lisab joogile enam pidulikkust ning on vaieldamatult kena serveerida.
Igal juhul tasub proovida ning üllatada sellega ka oma sõpru. Elu ilma üllatuste ning uute elamusteta on õige vähe väärt!
P.S Tallinnas tasub ratafiat küsida NOA restoranides, Pärnus aga Café Grandis. Sealsed omanikud ja sommeljeed teavad, mis on hea :)
Kasutatud allikad: Mis on katalaani ratafia ja
kuidas seda juua? Arvutivõrgus: https://est.worldtourismgroup.com/what-is-catalan-ratafia-32956
(02.04.2019); Ratafia de Champagne. Bestwine kodulehel: https://www.bestwine.ee/et/a/ratafia-de-champagne
(02.04.2019); Liköörveinide ehk kangendatud veinide valmistamine.
Oma Maitse. Arvutivõrgus: https://omamaitse.delfi.ee/toidutrendid/luhiulevaade-kuidas-valmistatakse-veine-sampanjat-ja-likoore?id=81603829&page=6
(2.04.2019); Anson, J. Ratafia de Champagne spirit awarded apellation status,
1.09.2015. Arvutivõrgus: https://www.decanter.com/wine-news/ratafia-de-champagne-spirit-awarded-appellation-status-272510/(7.04.2019).
Kommentaarid
Postita kommentaar