Bollinger. James Bond armastab seda. Kuninganna armastab seda. Kes ei armastaks?
17. mai 2018 (armsa reisiseltskonnaga) ning 29. juuni 2018 (armsa abikaasaga). Tüüned pärastlõunad Champagne Bollinger aias, keldrites ja degustatsioonil imelises Ay külakeses aadressil 20, boulevard du Maréchal de Lattre De Tassigny, 51160 Ay. Tel.: + 33 326 53 33 66.
 |
| Champagne Bollinger peakorter Ay's. Foto: blogi autor. |
Bollingeri šampanjamaja ajalugu sai alguse aastal 1829, mil Athanase de Villermont, aadlimees ja Ay piirkonna suurmaaomanik, ühendas jõud Paul Renaudin'i ja saksa päritolu Joseph Bollingeriga Champagne Renautin-Bollinger Cie'st.
Tänapäevasele Bollingerile panid aga alguse Jacques Bollinger ja tema naine Elisabeth, tuntud ka kui Lily või Dame Lily, kes jäi Teise Maailmasõja ajal leseks ning kelle õlule langes mehe surma järgselt kogu äri. Elisabeth kandis vapralt saatuse poolt talle antud koormat aastani 1971, omandades Champagne's lausa eepilise kuulsuse. Ta oli ennekõike ärinaine, kuid ei unustanud kunagi olulist tõde - šampanja on nautimiseks! Tänaseni on tuntud tema sõnad, mis on hea tuua esile inglise keelsetena, kuivõrd iga tõlge on andnud neile sõnadele pisut isemoodi aktsendi ning prantsuse keeles ei ole vast igaüks valmis neid lugema:
"I drink Champagne when I'm happy and when I'm sad. Sometimes I drink it when I'm alone. When I have company I consider it obligatory. I trifle with it if I'm not hungry and drink it when I am. Otherwise, I never touch it - unless I'm thirsty."
Tänapäevasele Bollingerile panid aga alguse Jacques Bollinger ja tema naine Elisabeth, tuntud ka kui Lily või Dame Lily, kes jäi Teise Maailmasõja ajal leseks ning kelle õlule langes mehe surma järgselt kogu äri. Elisabeth kandis vapralt saatuse poolt talle antud koormat aastani 1971, omandades Champagne's lausa eepilise kuulsuse. Ta oli ennekõike ärinaine, kuid ei unustanud kunagi olulist tõde - šampanja on nautimiseks! Tänaseni on tuntud tema sõnad, mis on hea tuua esile inglise keelsetena, kuivõrd iga tõlge on andnud neile sõnadele pisut isemoodi aktsendi ning prantsuse keeles ei ole vast igaüks valmis neid lugema:
"I drink Champagne when I'm happy and when I'm sad. Sometimes I drink it when I'm alone. When I have company I consider it obligatory. I trifle with it if I'm not hungry and drink it when I am. Otherwise, I never touch it - unless I'm thirsty."
 |
| Madame Lily ja blogi autor. Foto: Ivari Padar. |
Ajal, mil enamik maju 1960ndatel pööras pilgud terasmahutite poole, jäi Lily kindlaks tammevaatidele. See on tänagi maja, kus vanu veinipuid ja põllupinnast haritakse eranditult käsitsi, vaat et iidsete tööriistadega, vastavalt vanadele traditsioonidele ja meetoditele, "käekiri". Selline viis on aeganõudev ja kulukas, annab madalat saaki (mida peetakse, vastupidiselt viinamarjamahla või alkohoolsete madalakvaliteetsete toodete tootjatele, kellele on olulised mahud, Champagne's ja šampanjatootjate poolt vooruseks) ning võimaldab marjadel saavutada täiusliku küpsuse ning madalama pH-taseme, mis on suursuguste šampanjade puhul ülioluline.
Bollingeri šampanjadel on väga eriline ja erituv stiil. Just maja Special Cuvée (nimi võeti kasutusele aastal 1911, enne nimetati seda tavapäraselt Non Vintage), mida kõige enam tuntakse, on selle parim näide. Valmistamiseks kasutatakse 60% Pinot Noir, 25% Chardonnay ning 15% Meunier marju, mis pärit 30'st erinevast viinamarjaaiast Marne'i departemangus (80% Grand Cru ja Premier Cru aedadest). Veini valmistamiseks kasutatakse vaid esimese pressimise tulemusena saadud mahla, teine press müüakse edasi. Kääritatakse veinivirre osaliselt 205, 225 ja 400 liitri suurustes vanades tammevaatides, vältides tugevaid tammenüansse ja tanniine, ning terasmahutites. Kõik eri viinamarjaaedadest ja sortidest saadu kääritataks eraldi. Põhiveinile ehk baasveinile lisatakse ka 5-15% reservveine, mida on hoitud 1,5-liitri suurustes pudelites (magnumid) ning seda vastavalt 5-15 aastat. Eri aiad, eri sordid hoitakse erinevates pudelites, võimaldades kasutada kogu piirkonnas unikaalset, nn raamatukogu süsteemi, kus veini lõplikku segu täiendatakse ja lihvitakse lisades konkreetse aastakäigu või viinamarjaaia omadusi.
Bollingeri Pinot Noir marja dominantsel stiilil on alati olnud oma pühendunud austajaskond - olgu selleks juba ammu enam mitte fiktsioonina tunduv superagent James Bond või Briti Kuninglik perekond. Maja ise toob oma šampanjade valmistamisel esile viis olulist sammast:
1. Viinapuuaiad. Bollingerile kuulub enam kui 167 hektarit viinapuupõlde, millest piisab umbes 60% maja vajaduste rahuldamiseks. Selline proportsioon on pigem ebatavaline (pigem peavad enamus maju leppima u 10% omavajaduse kattega oma põldudelt) ning annab võimalusel väga suurel määral kontrollida nii viinamarjakasvatust kui ka -korjet, ühtlasi kvaliteeti.
2. Pinot Noir. Arvestuslikult 60% viinamarjadest, mida Bollinger kasvatab, on punane Pinot Noir, mis omakorda teeb kindlustab, et vähemasti 60% mistahes maja šampanjast sisaldab mitte vähem kui 60% Pinot Noir'i. Nii on Bollinger tuntud kui "Pinot Noir maja".
3. Tammevaadid. Bollinger kasutab ühtekokku 3500 tammevaati, mis võrdub 1 miljoni pudeliga, mis fermenteeritakse igal aastal tammes. Mitte ühtelgi teisel majal Champagnes', v. a ehk KRUG, ei ole nii palju tammevaate.
4. Reservvein. Bollingeril on unikaalne kogu reservveine magnumites (mitte terasmahutites või suurtes tammevaatides), mis maja enda sõnul ongi see "miski", mis nende šampanjad nii eriliseks teeb. Hetkel on neil üle 750 000 magnumpudeli, mida hoitakse keldrites veiniaedade ja aastakäikude kaupa eraldi.
5. Aeg. Mitte ükski teine maja ei laagerda oma šampanjasid, sh Special Cuvéed (ehk non-vintage't) kaks korda nii pikka aega, kui reeglid ette näevad või regioonis tavapärane. Bollingeri stiili iseloomsutab küpsus ning ajal on selles määrav roll.
Bollingeri ikooniline R.D. toodi turule esmakordselt aastal 1963. Luguise on järgmine. Madam Bollinger leppis oma New Yorgi agendiga kokku, et Ameerika turul lastakse müüki spetsiaalne, limiteeritud kogus šampanjat "Réserve 1947". Mõte oli tekitada konkurentsi turul pakutavate "Special" ja "Prestige cuvée" šampanjadele. Idee oli valida välja vana aastakäik, see võimalikult hilja settest vabastada ning lisada nii vähe suhkruid nagu Extra Brut'i puhul. Aastal 1967 otsustati nimekuju Bollinger R.D. kasuks, mis tähendab Récemment Dégorgé ehk inglise keeles Resently Disgorged.
Aga nüüd sellest, milliseid maitseid kummagi külastuse jooksul nautida saime. Meie toreda grupikülastuse lõpuks pakuti degustatsiooniks kolme šampanjat: Special Cuvée'd ehk enamusele Bollingeri austajatele enimtuttavat kolme klassikalise viinamarja segu, milles dominantsel kohal, nii naug ka eelnevalt juttu oli, Pinot Noir; Rosé'd, mis kompositsioonilt taas kolme marja segu, peamisel kohal Pinot Noir ning La Grande Année'd ehk suurt või ka suurepärast šampanjat aastast 2007, milles esindatud Pinot Noir ja Chardonnay. Mulle sümpaatseima mulje sellest rivist jättis rosee. Midagi selles kompositsioonis kõnetab mind alati (oleme ausad, Bollingeri rosee on saanud ka väga erinevaid kõrgetasemelisi auhingu rahvusvahelsitel jõukatsumistel) ning nii ka sel korral. Ning tuletas meelde, et rosee šampanjades on nende selge võlu, kui need on tehtud meisterlikult. Bollinger seda meistritööd vaieldamatult valdab.
Juuni lõpus headele privaatkundedele toredal aiapeol esitletud R.D. 2004, Dégorgé le 21/03/2018, oli nende kõrval loomulikult omaette tase - küps, võine, lausa majoneesine (pardon, ärge solvuge nüüd sõbrad sommeljeed, ma lihtsalt kirjeldan oma tundeid ja tundmusi ja lähtun oma maitsemeelest), peaaegu vaskse kollaka tooni ning võimsa aroomiga. See OLI elamus. Ja sealt veel TULEB. Tõsi, kallis elamus. Ilmselt ei ole paljud valmis ostma mitukümmend eurot üle 200 maksvat šampanjat (ja seda Prantsumaal ja sealsete hindadega; rääkimata hinnast Eestis), kuid samas - pigem vähem, kuid kvaliteetset, on moto, mis peaks töötama iga tõelise šampanjasõbra jaoks.
Samas, tunnistada tuleb, et Bollinger meeldis ka selle esimeses rivis meie reisiseltskonnale väga ning kindlasti kohtume selle maja ja tema nestetega veel. Seda enam, et maja uus tegevjuht Charles-Armand de Belenet, kellega oli au pikemalt mõtteid vahetada just eelnimetatud viimase esitluse ajal, andis lubaduse olla meile alati parimaks teejuhiks Bollingeri maailmas ning tagada me võõrustamine parimal tasemel. Seega, järgmise aasta maikuus kindlasti ja siis juba üllatusega, millest siinkohal pikemalt rääkida ei saa. Las jääda see uuele reisile tulijate avastada.
Lõpetuseks väike vihje: Bollingeri maja pöörab suurt tähelepanu ka nende logo kandvatele reklaamtoodetele, mh jagub toredusi härradele. Kaunid kinkekomplektid klaasidega, vihmavarjud, polosärigid, lipsud ja lipsunõuelda, mansetinööbid, siidirätikud, pleedid, raamatud ja väiksemad vidinad - kõik kaunilt ja maitsekalt vormistatud. Tõeliselt nauditavad kingitused nii endale kui ka kojujäänud sõpradele.
Suur tänu Champagne Bollinger maaletoojale Eestis - Balen AS ja Robert Vahur! Tänud loomulikult ka kõigile reisilistele, kellega kõiki toredaid hetki jagatud sai! Vivat Bollinger! Meie armastame sind ka, nii nagu James Bond või tema majesteet, Kuninganna!
Bollingeri šampanjadel on väga eriline ja erituv stiil. Just maja Special Cuvée (nimi võeti kasutusele aastal 1911, enne nimetati seda tavapäraselt Non Vintage), mida kõige enam tuntakse, on selle parim näide. Valmistamiseks kasutatakse 60% Pinot Noir, 25% Chardonnay ning 15% Meunier marju, mis pärit 30'st erinevast viinamarjaaiast Marne'i departemangus (80% Grand Cru ja Premier Cru aedadest). Veini valmistamiseks kasutatakse vaid esimese pressimise tulemusena saadud mahla, teine press müüakse edasi. Kääritatakse veinivirre osaliselt 205, 225 ja 400 liitri suurustes vanades tammevaatides, vältides tugevaid tammenüansse ja tanniine, ning terasmahutites. Kõik eri viinamarjaaedadest ja sortidest saadu kääritataks eraldi. Põhiveinile ehk baasveinile lisatakse ka 5-15% reservveine, mida on hoitud 1,5-liitri suurustes pudelites (magnumid) ning seda vastavalt 5-15 aastat. Eri aiad, eri sordid hoitakse erinevates pudelites, võimaldades kasutada kogu piirkonnas unikaalset, nn raamatukogu süsteemi, kus veini lõplikku segu täiendatakse ja lihvitakse lisades konkreetse aastakäigu või viinamarjaaia omadusi.
 |
| Bollingeri raamatukogu ja "arhiiv". Luku ja riivi taga. Foto: blogi autor. |
Bollingeri Pinot Noir marja dominantsel stiilil on alati olnud oma pühendunud austajaskond - olgu selleks juba ammu enam mitte fiktsioonina tunduv superagent James Bond või Briti Kuninglik perekond. Maja ise toob oma šampanjade valmistamisel esile viis olulist sammast:
1. Viinapuuaiad. Bollingerile kuulub enam kui 167 hektarit viinapuupõlde, millest piisab umbes 60% maja vajaduste rahuldamiseks. Selline proportsioon on pigem ebatavaline (pigem peavad enamus maju leppima u 10% omavajaduse kattega oma põldudelt) ning annab võimalusel väga suurel määral kontrollida nii viinamarjakasvatust kui ka -korjet, ühtlasi kvaliteeti.
2. Pinot Noir. Arvestuslikult 60% viinamarjadest, mida Bollinger kasvatab, on punane Pinot Noir, mis omakorda teeb kindlustab, et vähemasti 60% mistahes maja šampanjast sisaldab mitte vähem kui 60% Pinot Noir'i. Nii on Bollinger tuntud kui "Pinot Noir maja".
3. Tammevaadid. Bollinger kasutab ühtekokku 3500 tammevaati, mis võrdub 1 miljoni pudeliga, mis fermenteeritakse igal aastal tammes. Mitte ühtelgi teisel majal Champagnes', v. a ehk KRUG, ei ole nii palju tammevaate.
4. Reservvein. Bollingeril on unikaalne kogu reservveine magnumites (mitte terasmahutites või suurtes tammevaatides), mis maja enda sõnul ongi see "miski", mis nende šampanjad nii eriliseks teeb. Hetkel on neil üle 750 000 magnumpudeli, mida hoitakse keldrites veiniaedade ja aastakäikude kaupa eraldi.
5. Aeg. Mitte ükski teine maja ei laagerda oma šampanjasid, sh Special Cuvéed (ehk non-vintage't) kaks korda nii pikka aega, kui reeglid ette näevad või regioonis tavapärane. Bollingeri stiili iseloomsutab küpsus ning ajal on selles määrav roll.
 |
| Bollingeri keldrid. Sein kohas, kus hoitakse ajaloolisi pudeleid. Foto: blogi autor. |
Aga nüüd sellest, milliseid maitseid kummagi külastuse jooksul nautida saime. Meie toreda grupikülastuse lõpuks pakuti degustatsiooniks kolme šampanjat: Special Cuvée'd ehk enamusele Bollingeri austajatele enimtuttavat kolme klassikalise viinamarja segu, milles dominantsel kohal, nii naug ka eelnevalt juttu oli, Pinot Noir; Rosé'd, mis kompositsioonilt taas kolme marja segu, peamisel kohal Pinot Noir ning La Grande Année'd ehk suurt või ka suurepärast šampanjat aastast 2007, milles esindatud Pinot Noir ja Chardonnay. Mulle sümpaatseima mulje sellest rivist jättis rosee. Midagi selles kompositsioonis kõnetab mind alati (oleme ausad, Bollingeri rosee on saanud ka väga erinevaid kõrgetasemelisi auhingu rahvusvahelsitel jõukatsumistel) ning nii ka sel korral. Ning tuletas meelde, et rosee šampanjades on nende selge võlu, kui need on tehtud meisterlikult. Bollinger seda meistritööd vaieldamatult valdab.
 |
| Degusteeritud šampanjad. Foto: blogi autor. |
Juuni lõpus headele privaatkundedele toredal aiapeol esitletud R.D. 2004, Dégorgé le 21/03/2018, oli nende kõrval loomulikult omaette tase - küps, võine, lausa majoneesine (pardon, ärge solvuge nüüd sõbrad sommeljeed, ma lihtsalt kirjeldan oma tundeid ja tundmusi ja lähtun oma maitsemeelest), peaaegu vaskse kollaka tooni ning võimsa aroomiga. See OLI elamus. Ja sealt veel TULEB. Tõsi, kallis elamus. Ilmselt ei ole paljud valmis ostma mitukümmend eurot üle 200 maksvat šampanjat (ja seda Prantsumaal ja sealsete hindadega; rääkimata hinnast Eestis), kuid samas - pigem vähem, kuid kvaliteetset, on moto, mis peaks töötama iga tõelise šampanjasõbra jaoks.
Samas, tunnistada tuleb, et Bollinger meeldis ka selle esimeses rivis meie reisiseltskonnale väga ning kindlasti kohtume selle maja ja tema nestetega veel. Seda enam, et maja uus tegevjuht Charles-Armand de Belenet, kellega oli au pikemalt mõtteid vahetada just eelnimetatud viimase esitluse ajal, andis lubaduse olla meile alati parimaks teejuhiks Bollingeri maailmas ning tagada me võõrustamine parimal tasemel. Seega, järgmise aasta maikuus kindlasti ja siis juba üllatusega, millest siinkohal pikemalt rääkida ei saa. Las jääda see uuele reisile tulijate avastada.
 |
| Vestlemas maja tegevjuhi hr Charles-Armand de Belent'ga, saatjaks kallis abikaasa hr Ivari Padar. Foto: blogi autor. |
Suur tänu Champagne Bollinger maaletoojale Eestis - Balen AS ja Robert Vahur! Tänud loomulikult ka kõigile reisilistele, kellega kõiki toredaid hetki jagatud sai! Vivat Bollinger! Meie armastame sind ka, nii nagu James Bond või tema majesteet, Kuninganna!
Kommentaarid
Postita kommentaar