Charles Heidsieck
Mai 14, 2018. Champagne Charles Heidsieck. Šampanjamaja külastus koos keldrituuri ja degustatsiooniga. Imeline pealelõuna Champanges!
Alustagem sellest, et Charles Heidsieck'i šampanjamaja ei ole turistidele avatud. Kohtumised tuleb kokku leppida võimalikult vara, mõistlik on seda teha kohaliku importööri (Eestis AS Tridens) kaudu ning külastajate kohta tuleb anda eelinfot kuni nende professioonide ning ametikohtadeni välja. Kui kõik sujub, saabub külaliste elektroonilistesse postkastidesse kaunilt vormistatud nimeline kutse ning keldrite plaan. Maja ise asub aadressil 12, Allée du Vignoble, 51100 Reims. Tel: 33 326 84 43 51.
Väikese remargina lisan, et nädal hiljem, saades Champagnes, korraldades privaattuuri oma kallile abikaasale, kokku ühe teise noobli šampanjamaja ambassadoriga, kes parasjagu korraldas privaattuuri kahele Lõuna-Korea tõsisele šampanjahuvilisele, oli ta imestusest lausa keeletu kuuldes, et meil, siiski asjaarmastajatest grupil, õnnestus seda maja külastada. Kui kirjeldasin, kui soe ja armas, samas väga professionaalne oli meie vastuvõtt, oli imestus suurem. Aga nüüd peategelasest endast!
Väikese remargina lisan, et nädal hiljem, saades Champagnes, korraldades privaattuuri oma kallile abikaasale, kokku ühe teise noobli šampanjamaja ambassadoriga, kes parasjagu korraldas privaattuuri kahele Lõuna-Korea tõsisele šampanjahuvilisele, oli ta imestusest lausa keeletu kuuldes, et meil, siiski asjaarmastajatest grupil, õnnestus seda maja külastada. Kui kirjeldasin, kui soe ja armas, samas väga professionaalne oli meie vastuvõtt, oli imestus suurem. Aga nüüd peategelasest endast!
 |
| Vaade Charles Heidsieck'i hunnitutele keldritele. Foto: blogi autor. |
***
"Many people have yet to discove Charles Heidsieck,
although this sympathetic house ranks among the finest in Champagne."
Essi Avellan, MW.
Minu jaoks oli tegemist kohtumisega vana sõbraga kelle olin enese jaoks avastanud juba varem. Tunnistan, esimene "klikk" toimus minu peas nähes etiketti, mis võlus soliidse kujunduse ning elegantsete tagasihoidlike värvidega. Olen ennegi öelnud ja kordan, sest just hetkel tundub paslik, veel: me ei tarbi mitte üksnes jooki, mille pudelist välja valame, vaid kõike seda, mis nii ajalool, kultuuril, keldrimeistril aga ka tublidel turundajatel pakkuda on. Tarbime emotsioone nende kõikehõlmavas kirevas paletis. Ja see ei ole mitte teisejärguline.
Charles Heidsieck'i šampanjamaja puhul on tegemist tõeliselt legendaarse majaga, mille lugu algas, kui Florens-Louis Heidsieck esitles 1785. aastal üht erakordset šampanjat Prantsuse kuningannale Marie-Antoinette'le. Daamile meeldis pakutud šampanja üliväga ning nii sai alguse Heidsieck'i šampanjade edulugu, mis kestab, mõningate väikeste "kõrvalepõigetega", tänaseni.
Florens-Louis Heidsieck asutas šampanjamaja Maison Heidsieck & Cie 1775. aastal koos oma vennapoja Charles-Henri Heidsieck'iga. Peale Florens-Louis' surma liitus firmaga Henri-Guillaume Piper ning 1838. aastal sai firma nimeks Piper-Heidsieck. Charles-Henri Heidsieck'i poeg Charles-Camille asutas oma šampanjamaja Charles Heidsieck aastal 1851. Nimetatud aasta on uhkelt esitletud ka maja logol.
Charles-Camille oli kirglik šampanjakaupmees, kes alustas sama kirglikult ka oma šampanjade tootmist. Tema šampanjad kandsid ta enda nime ning nende reputatsioon kasvas Euroopas kiirelt. Mees oli väga kindel oma jookide kvaliteedis ning 1852. aastal otsustas ta vallutada nendega ka Ameerika. Sellega oli just tema see šampanjakaupmees, kes avas ukse šampanjale ka uude maailma.
Palju reisinuna valdas Charles mitmeid võõrkeeli, oli väga avatud silmaringiga, tema äri arenes kiirelt ning peagi kutsuti teda hüüdnimega Champagne Charlie. Ehk mäletate 1989. aastast pärinevat samanimelist filmi, milles Charliet mängis šarmantne Hugh Grant. Kui ei, soovitan vaadata (mh on Charlie'st filme vändatud varemgi). Bordeaux näitusel 1859. aastal sai just Charles'i šampanja kuldmedali ning Charles Heidsieck' šampanja vallutas maailma.
Palju reisinuna valdas Charles mitmeid võõrkeeli, oli väga avatud silmaringiga, tema äri arenes kiirelt ning peagi kutsuti teda hüüdnimega Champagne Charlie. Ehk mäletate 1989. aastast pärinevat samanimelist filmi, milles Charliet mängis šarmantne Hugh Grant. Kui ei, soovitan vaadata (mh on Charlie'st filme vändatud varemgi). Bordeaux näitusel 1859. aastal sai just Charles'i šampanja kuldmedali ning Charles Heidsieck' šampanja vallutas maailma.
 |
| Šampanjakaupmees Heidsick'i reisikohvrist tehtud koopia. Kohvri originaal on maja valduses. Foto: blogi autor. |
Charles Heidsieck oli visionäär, kes otsustas põllumaad mitte osta ning jätta viinamarjakasvatus oma ala spetsialistide hooleks. Tema oskused valida veine ning neid omavahel segada panid ta mõtlema hoopis veinikeldrite ja veini hoiustamise ideaalsetele tingimustele. Nii otsis ta ideaalse niiskuse ja temperatuuriga keldreid ning otsustas osta Rooma impeeriumi aegseid kriidikaevandusi (ehk tänaseid keldreid) Reimsi linna all. Temaga samal ajal riskis sellise investeeringu teha üksnes 5 šampanjatootjat. Kuid otsus oli õige, näidates muuhulgas Charles'i ettenägelikkust ning kavalust mängida tulevik enda kasuks. Muuhulgas sellest otsusest tingituna erisutvad Charles Heidsieck'i šampanjad tänapäevalgi teistest, koosnedes veinidest, millest vähemalt 40% moodustavad ideaalsetes tingimustes hoitavad reservveinid (aasta saagist valmistatud veinid moodustavad 60% segust, ülejäänud 40% puhul on aga tegemist seguga erinevatest reservveinidest). Kõige olulisem on, et saavutatud oleks õige tasakaal ning nii nimetavad maja esindajad uhkusega, et nende veinid valmivad neljast põhikomponendist: kolm viinamarja - Pinot Noir, Chardonnay, Meunier - ning AEG. Nii luuakse elegantne lõpptulemus, mis kindlustab Charles Heidsieck'i šampanjade stiili ja iseloomu.
Hoolikalt valitud parimate viinapuuaedade viinamarjad teevad veinid mitmekülgseks, nendest valitud parimad veinid annavad võimsa maitsesügavuse ja maheduse. Ja kuna standarditega ei saavutata soovitud stiili ja enesele eesmärgiks seatud nõudlikku tulemust, laagerdub šampanja selles majas minimaalselt 3 aastat, mitte 15 kuud nagu nõutud seadusega.
Alates 1990'test aastatest on kõikidel Charles Heidsieck'i šampanjapudelitel kirjas ka keldrites hoidmise (mis en cave; sai alguse just selles majas) ning korkimise kuupäevad. Et ülejäänud tootjad ei olnud valmis minema kaasa sellise revolutsioonilise lähenemisega, on keldrites hoidmise aeg tänasel päeval nimetatud diskreetselt pudeli tagaküljel asuval etiketil.
Alates 1990'test aastatest on kõikidel Charles Heidsieck'i šampanjapudelitel kirjas ka keldrites hoidmise (mis en cave; sai alguse just selles majas) ning korkimise kuupäevad. Et ülejäänud tootjad ei olnud valmis minema kaasa sellise revolutsioonilise lähenemisega, on keldrites hoidmise aeg tänasel päeval nimetatud diskreetselt pudeli tagaküljel asuval etiketil.
Veel, Charles Heidsieck'i veinid laagerduvad 47-s keldris, mis moodustavad maa-aluse galerii umbes 20 meetri sügavusel stabiilse aastaringse temperatuuriga 10 kraadi/C. Muuhulgas on need keldrid UNESCO maailmapärandi nimistus. Neis kõndides tuleb tahtmine laulda, sest akustika on täiesti imeline. Tabasin end mõttelt, et meie ägedad klaasikatähed võiksid salvestada seal imelisi ülesastumisi. Küllap annaks seda korraldada.
 |
| Vaade vapustavatele keldrikäikudele. Taamal aimatv pudeli kuju, mis inspireerinud ilmselgelt ka tänaseid Charles Heidsieck' šampanjapudeleid nende kujus. Foto: blogi autor. |
Peale 125 aastat ajalugu perefirmana liikus Charles Heidsieck'i šampanjamaja aastal 1985 Remy-Cointreau (end. Rémy Martin) grupile. Aastal 2011 sai maja omanikuks perekond Descours. Paraku ei suutnud uus omanik tagada majale soovitud edu ning maja omandas Prantsuse EPI Group. Veinimeistriks on al. 2015 endine Veuve Clicquot' virtuoos Cyril Brun.
Kui rääkida pisut viimasest, siis kohtudes temaga märtsis Helsingis Grand Champagne 2018 üritusel ning võttes osa tema meistriklassist (Charles Heidsieck Blanc des Millénaires vertical tasting), olen teinud enesele erakordselt palju märkmeid. Need šampanjad "räägivad". Paljud lood on sündinud küll enne Brun'i (The essence of perfection! Still spectacular acidity! olen kirjutanud koos hüüumärkidega Blanc des Millénaires 1983 aasta ehk esimese Blanc des Millénaires'i juurde), kuid sellest mehest õhkub nii palju elegantset enesekindlust (sophisticated confidence, olen üles tähendanud), et oodata on ilmselgelt imelisi elamusi ka järgmise 10-20 jne aasta pärast. Hoiame pilgu igal juhul nii tema kui maja tegemistel peal!
Tegelikkuses kõik, mida Charles Heidsieck'i maja toodab, esindab kvaliteeti. Nii on kirjeldanud maja toodangut Master of Wine Essi Avellan ning temaga tuleb nõustuda. Mulle endale meeldib kohe nö otsast alates nende Brut Reserve, mis on traditsiooniline kolme marja segu (pluss aeg :-)) ning annab teada, et juba "rivi" alguses ei tee maja hinnaalandust (nii nagu osundasin reservveinide märkimisväärsest osakaalust rääkides loo algul). Selles šampanjas, nii nagu ka muudes selle maja nestetes, on mingi eristuv sametine noot. Mida vanemaks, seda pehmemaks, samas sügavamaks ning tihedamaks see muutub. Nagu laulaks Birgit Õigemeel (laenan siinkohal abikaasa tähelepaneku Birgiti laulmist iseloomustades). Lisaks on šampanjad väga gastronoomilised. Viimast olen kogenud erinevatel üritustel ning kõneledes-arutades lisaks sommeljeedele sel teemal ka kokkadega.
Degustatsiooni käigus lisaks eelnimetatud Brut Reserv'le proovitud rosée (Rosé Reserve) tõi aga meelde toreda, samas tõsist väljakutset pakkunud loo rabamuraka kui Soome rahvusmarja otsimise "pühast üritusest" šampanjas Soome Vabariigi 100nda sünnipäeva tähistamiseks (sellest loe soovi korral siinsamas blogis loost "Hakkame sättima!") ning koos hea võõrustajaga googeldasime rabamuraka tõlget inglise keelde ning noogutasime teineteisele tähenduslikult. Usun, et see väike tore murakalugu hakkab elama oma uut Põhjamaist versiooni Charles Heidsieck'i majas. Miks mitte?! Lood ju meile meeldivad.
Lisaks Brut Millesime 2006'le ning Rosé Millesime 2005'le saime degustatsiooni käigus maitsta ka Blanc des Millénaires (selgitusena: Blanc de Blancs) 2004, mille puhul tuleb uskuda, et ühel päeval saab sellest sama imeline jook nagu tema eelkäijast aastast 1995, mis osutus minu 2017. aasta lemmikuks (igal aastal valin välja 5 šampanjat, millest just sel aastal enim võlutud sain ehk koostan oma aasta TOP-5'e, mis on täiesti subjektiivne ning ainult minu hinnangutes ja emotsioonides kinni) ning mille viimase 12 pudeli õnnelikuks omanikuks Eestis sain. Kui nüüd keegi tunneb täiesti hullupöörast kirge viimatikirjeldatud šampanja vastu, siis sellest võib sellesinatse blogi autorile teada anda, kuid vastus, mis küsimusele "Kas saab ja palju maksab?", järgneb, ei pruugi küsijale meeldida. Et loovutada sellist šampanjat, peab olema täiesti ekstraordinaarne põhjus! Kui selline leidub, võime rääkida. Ilu olen valmis jagama, kuid selleks peavad olema nii õige hetk kui ka sündmus.
Kui rääkida pisut viimasest, siis kohtudes temaga märtsis Helsingis Grand Champagne 2018 üritusel ning võttes osa tema meistriklassist (Charles Heidsieck Blanc des Millénaires vertical tasting), olen teinud enesele erakordselt palju märkmeid. Need šampanjad "räägivad". Paljud lood on sündinud küll enne Brun'i (The essence of perfection! Still spectacular acidity! olen kirjutanud koos hüüumärkidega Blanc des Millénaires 1983 aasta ehk esimese Blanc des Millénaires'i juurde), kuid sellest mehest õhkub nii palju elegantset enesekindlust (sophisticated confidence, olen üles tähendanud), et oodata on ilmselgelt imelisi elamusi ka järgmise 10-20 jne aasta pärast. Hoiame pilgu igal juhul nii tema kui maja tegemistel peal!
Tegelikkuses kõik, mida Charles Heidsieck'i maja toodab, esindab kvaliteeti. Nii on kirjeldanud maja toodangut Master of Wine Essi Avellan ning temaga tuleb nõustuda. Mulle endale meeldib kohe nö otsast alates nende Brut Reserve, mis on traditsiooniline kolme marja segu (pluss aeg :-)) ning annab teada, et juba "rivi" alguses ei tee maja hinnaalandust (nii nagu osundasin reservveinide märkimisväärsest osakaalust rääkides loo algul). Selles šampanjas, nii nagu ka muudes selle maja nestetes, on mingi eristuv sametine noot. Mida vanemaks, seda pehmemaks, samas sügavamaks ning tihedamaks see muutub. Nagu laulaks Birgit Õigemeel (laenan siinkohal abikaasa tähelepaneku Birgiti laulmist iseloomustades). Lisaks on šampanjad väga gastronoomilised. Viimast olen kogenud erinevatel üritustel ning kõneledes-arutades lisaks sommeljeedele sel teemal ka kokkadega.
Degustatsiooni käigus lisaks eelnimetatud Brut Reserv'le proovitud rosée (Rosé Reserve) tõi aga meelde toreda, samas tõsist väljakutset pakkunud loo rabamuraka kui Soome rahvusmarja otsimise "pühast üritusest" šampanjas Soome Vabariigi 100nda sünnipäeva tähistamiseks (sellest loe soovi korral siinsamas blogis loost "Hakkame sättima!") ning koos hea võõrustajaga googeldasime rabamuraka tõlget inglise keelde ning noogutasime teineteisele tähenduslikult. Usun, et see väike tore murakalugu hakkab elama oma uut Põhjamaist versiooni Charles Heidsieck'i majas. Miks mitte?! Lood ju meile meeldivad.
 |
| Degustatsioonil maitstud šampanjad. Foto: blogi autor. |
Lisaks Brut Millesime 2006'le ning Rosé Millesime 2005'le saime degustatsiooni käigus maitsta ka Blanc des Millénaires (selgitusena: Blanc de Blancs) 2004, mille puhul tuleb uskuda, et ühel päeval saab sellest sama imeline jook nagu tema eelkäijast aastast 1995, mis osutus minu 2017. aasta lemmikuks (igal aastal valin välja 5 šampanjat, millest just sel aastal enim võlutud sain ehk koostan oma aasta TOP-5'e, mis on täiesti subjektiivne ning ainult minu hinnangutes ja emotsioonides kinni) ning mille viimase 12 pudeli õnnelikuks omanikuks Eestis sain. Kui nüüd keegi tunneb täiesti hullupöörast kirge viimatikirjeldatud šampanja vastu, siis sellest võib sellesinatse blogi autorile teada anda, kuid vastus, mis küsimusele "Kas saab ja palju maksab?", järgneb, ei pruugi küsijale meeldida. Et loovutada sellist šampanjat, peab olema täiesti ekstraordinaarne põhjus! Kui selline leidub, võime rääkida. Ilu olen valmis jagama, kuid selleks peavad olema nii õige hetk kui ka sündmus.
***
Lõpetuseks, suur tänu Sophie Kuttenile, Champagne Charles Heidsieck'i rahvusvahelisele brändisaadikule, kes võttis meid vastu šarmantsel moel näidates üles imermsat sooja suhtumist. Tänud ka Tridensile ja Robert Sulumäele, kes Eestist asju korraldada aitas. Ja ikka ja taas suur tänu Igor Söödile ning kosmiliselt ägedale reisiseltskonnale!
Lisaks blogi autori tehtud märkmetele kasutatud järgmised allikad: Essi Avellan. Champagne. A guide for champagne lovers and gourmet travellers, 2017; AS Tridens koduleht. Arvutivõrgus: ww.tridens.ee.
 |
| Armas Sophie Kutten selgitamas piirkonna võlu ja valu. Foto: blogi autor. |
Lisaks blogi autori tehtud märkmetele kasutatud järgmised allikad: Essi Avellan. Champagne. A guide for champagne lovers and gourmet travellers, 2017; AS Tridens koduleht. Arvutivõrgus: ww.tridens.ee.
Kommentaarid
Postita kommentaar