PATUNE VÕI PATUTA ŠAMPANJA

Seekordset blogilugu kannustas mind kirjutama hea sõbra vihje viimasest KROONIKA kaaneloost, kus Brigitte Susanne Hunt räägib oma eelmise aasta üleelamistest ning nendest toibumisest. Ajakirjaniku küsimusele „Kui palju sa leevendamiseks jõid?“ (mis on iseenesest pentsik küsimus), vastab Hunt: „Vastan pigem nii, et see on esimene aasta, kui joon kõige vähem. Šampanjat ma ei suuda enam juua – mulle ei meeldi see, et seal on nii palju suhkrut. Nüüd seda ainult natuke võtan.[...]“[i] Tegelikult on šampanja üks neid alkohoolseid jooke, mis ei sisalda, kui võtame enim tarbitavad ehk tavalised aastakäiguta (non vintage) šampanjad ja brut kategooria, mis on enim tarbitud mitte ainult Eestis, vaid planeedil Maa (olgu siis Moët & Chandon Brut Imperial, Veuve Clicquot Brut Yellow Label, Bollinger Special Cuvée, Mumm Cordon Rouge Brut, Drappier Carte d’Or Brut jne jne) kaugeltki nii palju suhkrut kui mõni teine alkohoolne või ka mittealkohoolne jook. Mõned näited:

Erinevatele jookide lisatud suhkrute sisaldus 100 g kohta:
Õunamahl 0 g lisatud suhkrut, 10,6 g looduslikku suhkrut,
Õunanektar (mahlasisaldus 50%) 5,5 g lisatud suhkrut, 5,5 g looduslikku suhkrut,
Õunamahlajook (mahlasisaldus 6%) 10,3 g lisatud suhkrut,
Limonaad keskmiselt 10 g lisatud suhkrut,
Energiajook keskmiselt 12 g lisatud suhkrut,
Maitsevesi keskmiselt 5-6 g lisatud suhkrut,
Maitsestatud jogurt keskmiselt 7-8 g lisatud suhkrut,
Liköör 22-33 g (peamiselt lisatud suhkrutena),
Kange magus vein nagu šerri, vermut, marjavein kuni 16 g (peamiselt lisatud suhkrutena),
Lahja magus vein 4-6 g,
Siider 7 g (oleneb ka siidrist),
Õlu 2-3 g (oleneb ka õllest).[ii]

See, milline on šampanja magusus, märgitakse šampanjapudeli etiketil ja seda lausa kohtustusliku elemendina – ikka selleks, et tarbija teaks, millist vahuveini ta ostab ja nautima asub. Et kuivusastmetest saaks ühtemoodi aru nii šampanjasõber Norras kui ka Ameerika Ühendriikides, Inglismaal ja Austrias või kus iganes mujal, on välja töötatud ühtne süsteem, mis on järgnev:

0 – 3g/L – Brut Nature – olemuslikult eriti kuiv, suhkrut ei ole täiendavalt lisatud; šampanja võib sisaldada maksimaalselt kuni 3 grammi liitri kohta naturaalset jääksuhkrut. Siinkohal tuletame meelde, et tavaline šampanjapudel on 0,75 liitrit suur.
0 – 6 g/L – Extra Brut – olemuslikult eriti kuiv, kuid šampnaja võib sisaldada juba pisut enam, kuni 6 grammi, jääksukruid liitri kohta.
< 12g/L – Brut – olemuslikult kuiv. Sellesse kategooriasse paigutuvad enamus niinimetatud suurte majade lihtsasti joodavaid non vintage šampanjasid (vt ka eelnev näitlik loetelu).
12 – 17g/L – Extra Dry – eriti kuiv; samas on tegemist siiski vahuveiniga, milles jääksuhkru sisaldus on selgelt esile tulev ning ei jää märkamata ka vähem vilunud šampanjasõbrale.
17 – 32g/L – Dry – kuiv.
32 – 50g/L – Demi-Sec – poolkuiv, sobiv hästi eeskätt dessertide kõrvale.
> 50g/L – Doux – magus, mõeldud eeskätt kokteilide valmistamiseks.

Üks hea näitlik tabel ka Wine Folly'lt:

Šampanjade kuivusastmed. Tabel. Wine Folly.

Mõned näited siinkohal ka erinevate alkohoolsete jookide kalorsuse kohta (arvestusega 100ml):
Munaliköör (14%) – 370 kcal
Kooreliköör Baileys Original (17%) – 327 kcal
Viski (40%) – 227 kcal
Džinn (40%) – 225 kcal
Rumm (40%) – 225 kcal
Viin (40%) 225 kcal
Aperol Spritz (15%) – 140 kcal
Punane vein (12,5%) – 85 kcal
Šampanja (12-12,5%) 60-80 kcal
Prosecco (11%) – 75 kcal (tasub siiski silmas pidada, et supermarketites enammüüdud proseccod on küllalt magusad ehk tabelis toodust kõrgema suhkrusisaldusega, kaloraažki sellevõrra kõrgem; nii tasub riiulilt otsida maksimaalselt kuiva proseccot; täna on pakkuda juba ka Brut Nature proseccosid)
Nisuõlu (5%) – 40 kcal[iv]

Loodan, et teinud kiire ülevaate šampanjade kuivusastmetest ehk suhkrusisaldusest ning nende võrdlevast kaloraažist muude alkohoolsete ja ka mittealkohoolsete jookidega, ei jää Brigitte ja tema jälgijad mõtte küüsi, et šampanjas on palju suhkrut ning et just see jook teeb naisterahva vöökoha kopsakas. Eriti, kui räägime Extra Brut või lausa Brut Nature kuivusastmetest.

Jutu mõte ei ole propageerida šampanjajoomist igal ajal ja valimatutes kogustes. Kuigi teada on ka Madam Pompadour'i surematu mõte, et šampanja on ainus jook maailmas, mis jätab naised kauniks. Parim jook inimesele on siiski vesi. Alkohol on päris kindlasti arukate inimeste jook ning rõhk peaks alati olema kvaliteedil, mitte kogustel. 

Siinkohal kutsun heal meelel Brigitte külla Mulligaleriisse, et saaksime lähemalt vaadata ja ka proovida kvaliteetset šampanjat, mis nagu selgus, on üks täiesti mõistlik jook nii oma alkoholisisalduselt (12-13% alkoholi) kui ka suhkrusisalduselt. Loomulikult on ka magusaid šampanjasid, aga nende tarbimine ei ole pigem tavapärane ning vaevalt, et Kroonika loos intervjueeritu neid lipsida armastas. Võrdlemiseks aga avame needki. Ja räägime juurde jutud sellest, millist šampanjat ka millise toiduga koos nautida. Seejuures ka magusaid šampanjasid, sest neil on päris kindlasti koht magusroogade kõrval, aga mitte ainult! Meie seitse šampanjamaja annavad selleks kõigeks hiilgavalt head võimalused ja kindlasti suudame ka Brigittet meeldivalt üllatada.

Sobivalt on Mulligaleriis ka kuni 21. aprillini kestev pakkumine Brut Nature šampanjadele erihinnaga. Seda pakkumist täna hommikul avaldades ei olnud meil aimugi Kroonika loost. Aga elus on mõnigi kord nii, et asjad lihtsalt juhtuvad (õigel ajal). Seega, pakkumine on avatud nii meie vanadele kui ka uutele huvitatud kundedele! Mulligalerii Tatari 25 Tallinna südalinnas on kõigile huvilistele avatud T-R kl 11-18. Olete oodatud!

Kasutatud allikad:

[i] J. Hämarsoo. Intervjuu. Brigitte Susanne Hunt: „Vallalise kaunitari“ teine hooaeg läheb edasi, ainult mitte enam avalikult, vaid minu elus... Kroonika, 14.04.2023. Arvutivõrgus: https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120171408/intervjuu-brigitte-susanne-hunt-vallalise-kaunitari-teine-hooaeg-laheb-edasi-ainult-mitte-enam-avalikult-vaid-minu-elus (14.04.2023)

[ii] H. Raamets. Vaata, kui palju on suhkrut erinevates jookides alates piimast ja lõpetades likööriga. Maaleht, 17.04.2017. Arvutivõrgus: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/77910920/vaata-kui-palju-on-suhkrut-erinevates-jookides-alates-piimast-ja-lopetades-likooriga (14.04.2023) 

[iii] Tom STEVENSON, Essi AVELLAN. Christie's World Encyclopedia of Champagne & sparkling wine. Bloomsbury, 2019, lk 47.

[iv] Rivo Veski. Miks alkohol sind salamisi paksuks teeb? Postimees, Tervis. Toit ja trenn, 3.04.2015. Arvutivõrgus: https://tervis. postimees.ee/3143975/miks-alkohol-sind-salamisi-paksuks-teeb/ (05.04.2020)



Kommentaarid

Populaarsed postitused