Roosade šampanjade tähtpäeva eel kaevume imelisse roosasse maailma veidi sügavamini
Roosadest šampanjadest olen kirjutanud enne ja üsna mitmel
korral – nii nende kunagisest saamisloost kui ka esmakordsest mainimisest. Toonud
ära erinevate aastate tipptegijad ja lootustandvad uued tulijad. Teemasse
„roosa“ sügavama sissevaate puhuks aga, mis on seekordse loo telg, tuletan mullimaailma
võtmes sissejuhatuseks meelde üksnes olulisema.
Kaua arvati, et esimese roosat värvi šampanja autoriks oli Veuve
Clicquot šampanjamaja, sündmus dateeriti aastaga 1775 ning leskproua
Clicquot’le omistati šampanjatootmise ajaloos sestap pikka aega Madame Rosé
tiitel. LVMH konglomeraati kuuluvate šampanjamajade ürikuid uurinud ajaloolased
leidsid aga, et 14. märtsil juba 11 aastat varem, aastal 1764, müüs Ruinart’i
maja, mis oli ühtlasi esimeseks ametlikuks šampanjamajaks (asutatud 1729),
esimesed pudelid roosat šampanjat. Artiklid laiemale publikule sellest avastusest
avaldati aastal 2014 ning sellest ajast arvates teab üldsus, et just Ruinart’i
maja oli esimene, kes tootis ja ka müüs roosat mullidega veini. Täpsemalt, korv
120 pudeliga, millest 60 nimetatud kui Oeil de Perdrix, müüdi leitud
dokumentide kohaselt majast 14. märtsil 1764. Seda päeva ehk 14. märtsi
peetakse rahvusvaheliselt ka roosa šampanja päevaks.
Muide, tasub teada sedagi, et alates 22. juunist 2018
tähistatakse iga juunikuu neljandat reedet kui roosa veini päeva (tähistamine
sai alguse 22. juunil 2018 Provance’s). Ja pole ka ime, sest eks kuulub roosa
vein eeskätt suve ja suvenadingute juurde. Aga tagasi roosade šampanjade manu
ja seda hooajast sõltumata.
Oeil de Perdrix (nurmkana ehk püldpüü silm) on prantsuse
termin, mis viitab värskelt maha lastud linnu silma kahvatule vasksele värvile.
Ei ole just liiga romaniline, kui räägime roosadest šampanajdest, aga seda
terminit kasutavad ka mõned tänapäevased tootjad ning nii šampanjade kui ka niinimetatud
vaiksete roosade veinide puhul ja nii Champagne’s kui ka mujal Prantsusmaal.
Esialgsed Oeil de Perdrix’id võisid värvuselt meenutada küll
kahvaturoosat või isegi kahvatut lõheroosat värvi, mis iseloomustavad ka
tänapäevaseid roosasid šampanjasid, kuid on ebatõenäoline, et nende maitse
oleks olnud sarnane tänapäevastele veinidele. Ainuüksi fakt, et tänapäeval
valmistatakse šampanjat peamiselt kolmest marjast – tumeda kestaga Pinot
Noir’ist ja Meunier’ist ning valge kestaga Chardonnay’st, varasemalt aga palju
enamatest sortidest (nt Fromenetau, Petit Meslier jt), sealjuures ei kasutatud
toona Chardonnay’d, toetab väite paikapidavust. Lisaks tänasest nii erinev
suhkrusisaldus, mis veel sada aastat tagasi oli hoopis erinev tänastest Brut
(kuni 12g/L), Extra Brut (kuni 6g/L) ja Brut Nature (jääksuhkruvaba)
šampanjadest.
Ka möönavad ajaloolased, et esimesed roosad šampanjad ei
olnud pigem mitte kavatsus ehk veinimeistri teadlik valik, vaid juhus ehk lihtsalt
punaste marjade pressimisel liiga pikaks jäänud kestakontakt, mis „määris“
veini värvuse ning tulemuseks oli kahvaturoosa vein. See, et selline veini
värvus inimestele meeldima hakkas, on hoopis omaette lugu ja seotud kindlasti ka
inimpsühholoogiaga. Ka sellel peatume selle loos pikemalt.
Tänapäevane roosade šampanjade värvigamma on väga lai: õrn
mannavahu roosa, tugevamad jõhvikatoonid, päikesekuldsed pihlakad ja lõheroosa erinevad
varjundid. Lisaks punakad telliskivitoonid, päikesellojangu oranž ja merevaik,
kuni päris intensiivse punase veini toonini välja. Peatumata roosade šampanjade
valmitamise tehnoloogiatel (vt selle kohta erinevatest roosadest šampanjadest pajatavatest lugudest siinsamas blogis), mööngem, et igaüks leiab
ainuüksi silmailule mõeldes kindlasti just oma tooni ja seega oma roosa šampanja.
Ent miks roosa šampanja meid ikkagi nii väga paelub?
Sama laial skaalal, kui on roosade šampanjade värvus, on ka
nende aroomi- ja maitsebukett ning iseloom, mis annab võimaluse nautida rosé’d
nii iseseisvalt, see tähendab lihtsalt niisama mõnulemiseks ja ilma toiduta,
aga ka kergema või keerukama eelroa, pearoa ning ka magustoidu juurde.
Asjatundjad kinnitavad, et roosa šampanja on sommeljee unistus ja omamoodi salarelv,
sest kui toiduvalik on väga keeruline ja eritahuline, siis rosé sobib kõigega
ja on alati nauditav. Kehtib nii vaiksete veinide kui vahuveinide ja nende
kuninga šampnja kohta. Seda isegi suppidega, mida on üldiselt väga keeruline
šampanjaga sobitada. Ainüksi nende serveerimistemperatuurid – üks kõrge, teine
madal – on esmaklassilist maitsekombinatsiooni teoorias välistavad. Ent
praktias ei ole midagi meeldivamat kreemsupist, eriti kreemjast vähisaba- või
ka krevetisupist ja sulnist rosé’st. Tõsi kreemsupid serveeritakse ka üldjuhul
madalaml temperatuuri kui tuline borš ning viimase juurde ei soovitaks
šampanjat just esimese valikuna. Aga ka selged mereannisupid ja hõrk rosé on
tore kombinatisoon. Muide, kui teile tundub, et siduvast elemendist jääb
justkui puudu, pillake piisake rosé’d pokaalist supi sisse. Olen seda proovinud
ja tean, et see võib toimida lausa võlusillana.
Mitte väheoluliseks tuleb pidada ka roosa šampanja kutsuvat
värvust, mis lausa ahvatleb seda maitsma. Teadlaste sõnul võib inimese
psühholoogiline tervis ja isegi siseorganite aktiivsus muutuda sõltuvalt erinevate
värvide mõjust. Punased toonid näiteks parandavad seedimist ja sobivad
ideaalselt söögitoa sisustamiseks. Kui uurida konkreetsemalt roosa kohta, siis
selle mõju inimese psühho-emotsionaalsele seisundile nähakse kui kerguse, õnne
ja hellusega laadijat. See värv mõjutab muuhulgas valdavalt lõhnataju.[i]
Põnev on muidugi see, et roosa on värvinimetus, mis hõlmab
kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist. Roosa ei ole
spektrivärvus (mõtle siinkohal vikerkaarele) ja roosad toonid võib seega lugeda
punaste värvitoonide hulka. Enamik roosasid asub punase, purpurpunase ja valge
vahel.
Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib roosat värvust
kibuvitsa õie värvi kahvatupunasena.[ii]
Kas pole mitte kaunilt ja samal ajal selgelt väljendatud, sest ilmselt kõik
Eestimaal elavad inimesed suudavad ette kujutada kibuvitsapõõsast õites ning
manada silme ette selle õite toon. See ongi just meie kõige klassikalisem
arusaam roosast.
Etümoloogiliselt arvatakse eestikeelne sõna roosa olevat
laen saksakeelselsest rosa’st, mis omakorda pärineb ladina keelest – roseus
ning tähendab „roosiline“ või „roosa“. Rooma poeet ja filosoof Lucretius
kasutas seda sõna, et kirjeldada koidikut oma eepilises poeemis „De rerum
natura“.[iii]
Eesti keeles, mis peetakse olevat just mitte liiga rikas
keel, seda oma toonide ja pooltoonide poolest, tähistatakse roosasid värvitoone
enamjaolt liitomadussõnadega, kus sõna roosa ette on lisatud võrdlusalust
märkiv täiendosa. Nagu puuderroosa, korallroosa, kommiroosa, titeroosa. Samuti
võidakse ette lisada toonikvaliteeti märkiv omadussõna. Nagu sügavroosa,
erkroosa, kahvaturoosa.[iv]
Kui uskuda psühholooge, siis roosa värvuse tähendus on
ennekõike „soe, hoolitsev, rahulik, rahustav, romantiline, intiimne, lahke,
naiselik“. [v]
Vale kasutuse korral aga „liiga emotsionaalne, naiivne, õrn, odav,
üle-ettevaatlik, plikalik, tahtejõuetu, eneseväärtuse puudusele viitav“.[vi]
Võrreldes punasega on roosa õrnem ja graatsilisem värv, mis
toetab tundeid. Roosa värv annab teada saabuvast kevadest esindades rõõmu ja
avatust.[vii]
Mulle isiklikult tundub, et ka teatavast muretusest ja ka tervisest. Võtame või
väljendi „roosa ja rõõsa“, mida eesti keeles kasutame, et tähistada tervist ja
sellest pakatamist. Või ka muretust ehk muretut meelt ja ka meelelaadi.
Roosa on vaieldamatult naiselik värv. Tugevad ja julged
roosad toonid, nagu magenta ja säravroosa, mõjuvad mänguliste ja sensuaalsetena;
pehmed ja heledamad, puuderroosad ja nahatoonid, on selles võrdluses tüdrukulikumad.
Liigses koguses roosat või lihtsalt vales tonaalsuse võivad mõjuda ka
füüsiliselt väsitavana.[viii]
Nii tuleb näiteks värvide kasutamisel ettevõtte signatuuriks oleva värvigamma
valikul (aga kindlasti ka kodukujundusel, autori täiendus) olla tähelepanelik. Huvipakkuva
faktina, et roosa värv esineb muide Hispaania lipul oleval vapil (Léoni
purpurlõvi on roosa) ja ka näiteks Mehhiko lipul ja vapil (kotka jalgade all
oleva kaktuse õied nende loomulikus värvis).[ix]
Ehk et palju suuremate „ettevõtete“ kui tavaline Eesti mikroettevõte, logos.
Tänapäeval ehk mitte nii märgiline või tähelepanu vääriv, kuid tasub siiski teada, et erinevatel aegadel ja erinevates kultuurides on väga suurt tähelepanu pööratud ka lillede värvusele ja nende tähendusele. Kui rääkida roosast, siis näiteks roosa tulp sümboliseerib hoolitsust. Roosa nelk aga on eriliselt tähendusrikas. Legend räägib, et need ilmusid esmakordselt Neitsi Maarja pisarates saades sellega ema lakkamatu armastuse sümboliks. Roosad gerberad kannavad endas aga sõnumit imetlusest, jumaldamisest ja kõrgest lugupidamisest. Roosad roosid oma erinevates värvivariatsioonides sümboliseerivad aga pehmust ja tänulikkust.[x] Idamaades tähendab lootoslill, mis on just Indias roosa, valgustumist. See on ka ümberkehastumise ja taassünni sümbol. Paljudes Aasia kultuuride klassikalises kirjanduses sümboliseerib lootoslill elegantsi, ilu, täiuslikkust, puhtust.[xi]
Kui vaadata vääriskivide imelist maailma, siis nende superstaar teemant, millest lihvimise järgselt saab iga naise poolt ihaldatud briljant, esineb kõige enamatel juhtudel kollasena, sellele järgnevad pruunid, värvitud, sinised, rohelised ja mustad. Kõige haruldasemad on roosad, aga ka oranžid ja punased. Sügisel 2020 müüdi äärmiselt haruldane roosa teemant Sotheby's oksjonil Genfis 21 miljoni Šveitsi frangi ehk 26,6 miljoni dollari eest. See erakordne teemant leiti paar aastat tagasi Venemaal.[xii]
Kui vääriskivide maailmaga edasi minna ja siduda teema šampanjaga, siis just sobivalt avaldati alles hiljaaegu uudis Dom Pérignon'i ja Itaalia juveelitootja Bulgari eriti uhkest koostööst. Nimelt lasi Dom Pérignon välja limiteeritud koguse Vintage Rosé 2004', mille pudelit ehib Bulgari üliväärtuslik maokee (Serpenti necklace), mis töötati juveliiride poolt välja eksklusiivselt selle koostöö raames.[xii] Pudeli sellise luksuse, mida on tervel planeedil Maa olemas üksnes 4 magnumit, pakituna puidust kasti, hinnaks kujunes 279,610 US dollarit ning neid nelja pudelit esitleti korraga neljas maailma suurlinnas Londonis, Milaanos, Pariisis ja Tokyos sõbrakuu lõpul.
Kahjuks ei leidnund ma tähendusi, mida on omistatud
roosale šampanjale kui sellisele. Kui, siis mõttekillud selle kohta, et 19. sajandi algul
sattusid romantilise hingelaadiga venelased ja inglased roosast šampanjast
suurde vaimustusse, kuid roosade suurem võidukäik jäi sel ajal tulemata ning
paar sajandit ei võetud roosat šampanjat üldse väga tõsiselt. Just värvuse
tõttu peeti rosé’d eelkõige feminiinseks joogiks ning isegi veinivalmistajad
ise ei pidanud sellest väga lugu. Alles 1970ndatest algas roosade uus tõus, need
kogusid aasta aastalt aina enam populaarsust, ning täna on enamike šampanjamajade
sortimendis vähemasti non vintage ehk aastakäiguta rosé olemas, vintage
(nimetatud ka Millésime) ehk aastakäigu roosade valmistajaid on vähem.[xiv]
Igal aastal koostatakse vahuveinimaailmas ka erinevaid
edetabeleid ja nõuandeid šampanjde osas, mida kindlasti proovida tuleks.
Valentini- ehk romantilise sõbrapäeva eel tõi ajakiri Decanter välja top-rosé’d,
mida kindlasti proovima peaks. Nimekirjas oli ka Mulligalerii valikus olev Drappier
Ros+e de Saignée.[xv] Valimis
5 top proseccot ja 5 champagne’t sõbrapäevaks sai väga kõrge hinnanu Bruno
Paillardi Rosé Premiére Cuvée, olles nimetatud kui imeline jook suisa terveks
päevaks.[xvi].
No ja üldse on tore teada, et needsamad nimetatud majad olid ka väljaande Drinks
International just hiljuti avaldatud valimis „World’s Most Admired Champagne
Brands 2021“[xvii] (kokku
30 šampanjamaja nimistus). Aga see selleks, hoopis olulisem on, mida eelistab
iga roosa šampanja sõber või nende võlude alles avastamisjärgus olev huviline
ise ning millest ja millega seda jumalikku nestet nautida.
Kui millest, siis tõsi, olulised on ka klaasid. Mitte asjata
ei ole tublimate klaasitootjate valimis šampanjapokaalide rivis eraldi ka roosa
šampanja pokaalid. Tootajd ise toovad esile, et roosade puhul on eriti oluline
tuua tarbijani roosa šampanja erilised aroomi- ja maitsenüansid, mis on tihti
puuviljasemad, ka floristilisemad. Eriti oluline on valida õige klaas vintage
klassi ehk vanemate roosade nautimiseks. Aga klaasiteema on oluline läbivalt! Siinkohal
soovitan siiralt investeerida korralikesse šampanjapokaalidesse, et
maitsenaudinguid võimendada. On ju roosad šampanjad, mille valmistamine
keerulisem ja aeganõudvam (nii segu- ehk blending kui ka nõrutamis- ehk saignée
meetodit kui kahte peamist kasutades, millede puhul prevaleerib esimene),
kallimad kui nende sõsarad valged šampanjad. Seda enam peaks klaaside valik
olema võimalikult ideaalne. Siinkohal tasub küsida abi ja juhatust
maaletoojatelt, kes igapäevaselt oma veinimeistritega suhtlevad ning ka nende
soovitusi teavad ja heal meelel jagavad.
Et kohe-kohe tähistame rahvusvahelist roosade šampanjade
päeva (14. märts), seda vaatamata viirusele ja vastikutele takistustele nautida
parimaid toidu-joogi kooslusi meie tublides restoranides, teen üleskutse pühendada
üks tore õhtu just roosadele šampanjadele ning avastada ja leida OMA LEMMIK,
millega vastu minna juba suurele suvele. Kuigi, roosa, uskuge, ei ole ainult
suve jook. Maitsenüansse on hea veinimeistri käe alt tulnud roosas šampnajas
nii palju, et jagub aastaringse naudingu pakkumiseks küllaga. Ja siinkohal viimane
nõuanne: nii nagu veinide puhul, nii ka šampanja puhul – valige sobiv serveerimistemperatuur ning pidage silmas, et madalam temperatuur (oleme ausad, eestlane joob oma
šampanjat liigagi tihti liigagi mahajahutatult, mis on viga!) tõstab üles veini,
sh šampanja, mineraalsuse, kriidised noodid ja ka teinekord teatava teravuse, samas kui kõrgem temperatuur (9-14 kraadi) annab võimaluse šampanja
aroomi- ja maitsebuketil avaneda kiiremini ja laiemas spektris. Jah, temperatuuri
ja klaasiga mängimine võib sama šampanja puhul anda 2-3 erinevat tulemust ja
seegi võib olla mäng, mida kodurestorani tingimustes kasvõi ühe šampanjaga õhel kenal kevadõhtul mängida. Valage ostetud šampanja näiteks kolme erinevasse klaasi ning avastage sama šampanja erinevaid aroome ja maitseid erinevatest klaasidest siira lusti ja mõnuga!
Usun, et selline veidi teise nurga alt roosadele lähenemine tõi ka roosad šampanjad ja nende võlud esile mitte ainult veinimeistri loomingu ja selle kauni väljendusena, vaid aitas mõista ja mõtestada roosade menu laiemalt - nii psühholoogide, kultuuriloolaste, keeleteadlaste kui ka ajaloolaste pilgu läbi. Igaühele, loodan, jagub oma väike pidepunkt roosade šampanjade nautimiseks (ja miks mitte nende edaspidiseks eelistamiseks) ja ega olegi muud, kui soovida kõigile šampanjasõpradele ilusat rahvusvahelist roosade šampanjade päeva ja hõisata Santé!
* Mulligalerii valikus olevate roosade šampanjadega on võimalik
lähemalt tutvuda ja neid tellida e-poest: www.mulligalerii.ee. Lisainfot saab alati ka kirjutades: info@mulligalerii.ee
** Kui üksi kodurestoranis roosa šampanja nautimisest väheks jääb või asi kuidagi üksildane tundub, pange headest tuttavatest šampanjasõpradest kokku tore virtuaalne seltskond, kellega teha ühel kenal kokkulepitud õhtul ühine degustatisoon Zoom, Teams või muus vahvas internetikeskkonnas. Mulligalerii perenaine on valmis juhendama ja koolitama! Esimesed sellised degustatsioonid on olnud väga edukad ja rõõmurohked kõigile osapooltele. Ka suupistetega saab tänu headele koostööpartneritele kindlasti aidata.
Valik Mulligalerii riiulitel olevatest roosadest šampanjadest. Foto: autor. |
[i] Kuidas roosa mõjutab inimest? Sinise, rohelise ja lilla mõju inimesele.
Lovesushi29.ru. Artikkel arvutivõrgus: https://lovesushi29.ru/et/kak-deistvuet-rozovyi-cvet-na-cheloveka-vliyanie-sinego-zelenogo-i/(10.03.2021)
[ii] Roosa.
Vikipeedia. Arvutivõrgus: https://et.wikipedia.org/wiki/Roosa(09.03.2021)
[iii] Samas.
[iv] Samas.
[v] Värvide
tähendus ja psühholoogia ettevõtluses. Kunstimeistrid.ee, 02.05.2020.
Arvutivõrgus: https://kunstimeistrid.ee/varvide-psuhholoogia-ettevotluses/(09.03.2021)
[vi] Samas.
[vii] Samas.
[viii]
Samas.
[ix] Vt
viide „ii“.
[x] Mida
lilled ja nende värvid tähendavad? Rikets lilled. Arvutivõrgus: https://rikets.ee/lillede-tahendus/mida-lilled-ja-nende-varvid-tahendavad/(09.03.2021)
[xi] Vt ka: eestiomafengshui.ee
[xii] Äärmiselt haruldane roosa teemant müüdi oksjonil 26,6 miljoniga. Postimees, Välisuudised, 12.11.2020.
[xiii] Tatler. Vt arvutivõrgus nt: my.asaitatler.com
[xiv] Vt
pikem lugu roosadest siinsamas blogis: https://mulligalerist.blogspot.com/2020/04/rose.html
[xv] Ellie
Douglas. Top rosé Champagne to try for Valentine’s Day. Decanter, 9.02.2021.
Arvutivõrgus: https://www.decanter.com/decanter-best/best-rose-champagnes-36845/(11.03.2021)
[xvi] Keith
Beavers. 10 of the best Champagnes and Proseccos for valentine’s Day. Vinepair.com
Arvutivõrgus: https://vinepair.com/buy-this-booze/10-best-prosecco-valentines-day-champagne/(10.03.2021)
[xvii] Vt
lisaks arvutivõrgus: http://mmdusa.net/press/worlds-most-admired-champagne-brands-in-2021(09.03.2021)
Kommentaarid
Postita kommentaar