Piimast, šampanjast ja piimašampanjast

 

Ajaloost on teada, et Vana-Egiptuse naisvalitseja Kleopatra võtnud piima- ja ikooniline Hollywoodi filmitäht ning seksisümbol Marilyn Monroe šampanjavanne. Aga kas teate, et Eestis on olnud põhimõtteliselt võimalik võtta lisaks ühele või teisele ka piimašampanja vanne? Jah, Nõukogude Eestis, Selja Võitööstuses, valmistati täiesti omamaist piimašampanjat. Täpselt sellist nimekuju, sisaldades muuhulgas tänaseks vägagi kaitstud sõna „šampanja“ (champagne), kandis kerge sademega värskendav ning nõukogude inimesele taskukohane jook ja sellest kummalisest joogist antud loos pikemalt juttu tulebki. 

***

Piima- ja šampanjavannid ajaloos ja tänapäeval

Piimavann sai kiiresti populaaarseks, kui inimesed avastasid, et Vana-Rooma keiser Nero (valitses riiki 14 aastat alates aastast 54 pKr, autori märkus) teise naise Poppaea Sabina siidise beebinaha taga on igapäevane eeslipiimakümblus. Jah, proteiinid piimas toidavad nahka, see muutub neist turgutust saades pehmeks ja värskeks.[i] Piim sisaldab tegelikult praktiliselt kõiki elusrakkude eksistentsiks vajalikke keemilisi aineid: süsivesikuid, valke, lipiide, suhkruid, mineraalsoolasid, vitamiine jne.[ii]

Teised kuulsad vannidiivad, kes piimavannidest oma iluriutaalid tegid, olla olnud ka Marie Antoinette, Elisabeth I, Baieri Elisabeth, Marilyn Monroe ja muidugi juba nimetatud Kleopatra.[iii] Nooruse säilitamiseks tehtud piimavannile olla viimane lisanud mett ja lavendlit, samuti eeterlikke õlisid.[iv]

Ka Eestimaa tuntud daamid on võtnud piimavanne. Kroonika esikaanel 2000ndetate algul piimavannis poseerinud seltskonnadaam Anu Saagim suutis toona oma fotodega tekitada tõsisemat sorti sahinaid-kahinaid. Saagimi sõnul kuluvat tal piimavannile umbes 70 liitrit piima ning piima sees lesimise järel olla ta nahk pingul ja füüsiliselt tunne, justkui oleksid kokku tõmbunud. Lõdva naha omanikele on Saagim piimavanne soovitanud hiljemgi, muuhulgas ajal, kui piimahinnad Eestis kolinal kukkusid.[v]

Piimavannist on täna sotsiaalmeedias, TikTok’is ja Pinterestis saanud omamoodi uus trend. Piimavanni on katsetanud ka Eesti üks menukamaid youtubereid nooruke Viktoria Villig, kelle sõnul kulus tal piimavanniks üksnes kolm kaheliitrist piimapakki ning neiu teatel saaks hakkama ka vähemaga, oleneb, kui palju vett vanni lasta ning kui piimast vanni soovid.[vi] No Anu Saagim 2.0-i siit just välja ei anna, aga abiks seegi.

Võrreldes piimavannidega on šampanjavannid muidugi oluliselt kallim lõbu. Kui šampanjas enese leotamine tundub talumatu (no ainuüksi põhjusel, et kogu selle šampanja võiks lihtsalt mõnusasti ära juua), on tore ning lõõgastav minna kuuma vanni ja haarata kaasa pokaalike, et mitte öleda pudel, šampanjat. Nauding missugune! 

Marilyn Monroe armastus šampanja vastu oli samuti hästi teada. Tema huulilt kõlasid aastal 1953 sõnad: „I start every day with a glass of Piper-Heidsieck because it warms me up“ (Alustan igat päeva klaasi Piper-Heidsieck’iga, sest see soojendab mind üles, autori vabatõlge). Kui Marilyn oli pärastlõunal väsinud, ei pöördunud ta väidetavalt samuti mitte kohvi, vaid šampanja poole, et end virgutada. Vähemalt üks kord võtnud ta aga ka ehtsat šampanjavanni, nõudes vanni täitmiseks 350 pudelit šampanjat.[vii] See teeb 262,5 liitrit ja no seda polegi nii vähe. Kui arvestada ühe pudeli šampanja hinnaks tänapäeval keskmiselt minimaalne 30.- eurot, oleks sellise lõbu hinnaks 10 500 eurot. Luksust omajagu!

Foto: Internet.

Aga piimašampanja ja lood sellega? 

Piimašampanjat valmistati alates viiekümnendate lõpust Eestis piimatööstuse kõrvalproduktist, pastöriseeritud kõrge toiteväärtusega vadakust, millele lisati šampanjapärmi, põletatud suhkrut (värvi jaoks, autori kommentaar) ja kotikese sees eelnevalt puhastatud, pestud ja vees temperaturil 70-80 kraadi paisuma lastud rosinaid. Käärimine toimus temperatuuril 28+/-2 kraadi umbes 9-10 tundi, kuni vahu ilmumiseni. Käärimise lõpus eemaldati nn vanni servast kotike rosinatega. Toode jahutati kuni +6 kraaadini ja kallati tsisternidesse. Valmis toode oli ühtlane helepruun vedelik, mille mahust oli lubatud 3% sadet. Toode oli magus-hapu maitsega, gaseeritud ja värskendav.[viii] Etiketilt, mis alles mõni aasta tagasi Osta.ee keskkonnas oksjonil oli (vt ka fotot), saab lugeda, et tegemist oli 0,5 liitri suuruste pudelitega, millesse see jook villiti ning sildid trükkis neile Pärnutrükk.

Foto: Internet. 

Saanud esimese uudishimu piimašampanja kohta internatiavarustest saada olevast teabest küll rahuldatud, jäi teema siiski pikemalt kummitama. Seda enam, et pärnakana ehk kunagisele Selja Võitööstusele geograafiliselt nii lähedasena oleks olnud patt asja mitte lähemalt uurida. Mulle ulatas oma abikäe Mai Kukk Eesti Piimandusmuuseumist. Just temalt sain teada, et Pärnumaal toodetud piimašampanja autoriks oli Voldemar Toots ning joogi esmakordseks tootmisaastaks 1959. Kui ajada veidi Voldemar Tootsi jälgi, ilmneb, et Toots oli 1967. aastast Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Konstrueerimise ja Tehnoloogia büroo (KTB), mis asutati aastal 1965, juustusektori juhataja (ilmselt Vändras, kuna juustu eksperimentaalgrupp tegutses Vändras). Aastast 1976 aga KTB juustu kvaliteedi tootmise programmi peakonstruktor Vändras ehk tõsine juustu ekspert ja ka eksperimentaator. 1950-60.-ndatel aastatel eksperimenteeriti ja katsetati toiduainete tööstuses Eestis üldse väga palju. Ka meie väga armastatud eesti juust on just selle ajastu laps (1958).

Pärnu Piimatoodete Kombinaadi kroonikatest ilmneb, et Selja Võitööstuse kesktööstuses juurutati 1959. aastal Pärnu Trusti Selja Võitööstuse peainsener-tehnoloog Voldemar Tootsi poolt piimašampanja. Toormaterjaliks kasutati ära tootmisest saadav lahja vadak. Piimašampanja oli kroonikamaterjalidele tuginedes meeldiva maitsega karastusjook, mis oli suvel vägagi nõutav. Juurutamise aastal toodeti seda 84 tsisterni.[ix] Selle informatsiooni juurde kuulub ka pudeli mitmevärviline päris uhke etikett, millelt on näha, et selline jook oli pudeldatud 0,5 liitri suurusesse pudelisse ning maksis 11 kopikat. Tähalepanu tasub pöörata ka pokaalile, millest etiketi autor (või ka märjukese looja, pole teada) kujutas seda jooki nauditavat.

Foto: Väljavõte Pärnu Piimatoodete Kombinaadi 1951-1967 kroonikast; vahendanud M. Kukk.

Kui uurida, et kas kummaline jook piimašampanja oli midagi ainult Eestile ja selle piimatööstusele omast, selgub, et sama(laadset) toodet valmistati vähemasti ka Leedus ning selle eestvedaja oli 1927. aastal asutatud ja meie mõistes ühistu vormis tegutsenud Pienocentras. Teabele viitavas artiklis tuuakse esile, et Pienocentras oskas oskuslikult kasutada ära piimatööstuse jäägid ning valmistas väga odavat ja maitsvat niinimetatud piimašampanjat.[x]

Tallinnas 1949. aastal trükitud raamatust „Piimavadak ja vadakusaadused“, autor M. S. Kovalenko[xi], saab aga lugeda, et vadakust saab valmistada nii vadakukalja, kumõssi tüüpi jooki, erinevaid kihisevaid jooke ja ka šampanja tüüpi jooki (siin ei nimetatud toodet piimašampanjaks vaid just šampanja tüüpi joogiks, autori märkus); vadakut saab kasutada aga ka õlle tootmisel, samuti kisselli ja puuvilja-marjatarretise valmistamisel. 

Ajakiri Toiduainetetööstus aastast 1964 nimetab samuti piimašampanjat kui üht toodet paljude seas, mida saab valmistada hapuvadakust.[xii] Sama väljaanne kaks aastat hiljem (1966) peatub vadakust valmistatud gaseeritud jookidel juba pikemalt ning artiklist[xiii] saab teada, et Koondise Moloko eksperimentaal-tehnoloogiline laboratoorium töötas Ostankino Puuviljajookide tehasega koostöös välja gaseeritud jookide Berjozka ja Ljubitelski tehnoloogia. Taas oli kasutuel nn happevadak, millele lisati vett ja süsihapet. Joogi Berjozka valmistamiseks lisati vadakule suhkrusiirupit ja apelsininastoikat, vanilliini, sidrunihapet ja tatrasiini. Jook oli rohekat värvi, magus-hapu tsitruse nastoika maitsega. Joogi Ljubitelski valmistamiseks lisati vadakule aga tomatimahla, keedusoola, sidrunihapet ja amaranti. See jook oli oranž-punase värvusega, terava hapukas-soolase maitsega ja tomati aroomiga. Mõlemad gaseeritud joogid villiti 0,5 liitristesse tumedatesse pudelitesse, millesse läks 250 ml kupaaži, seejärel lisati 250 ml gaseeritud vett, misjärel suleti pudelid hermeetiliselt kroonkorgiga. Joogi säilivus saavutati vadaku ja suhkrusiirupi pikaajalise pastöriseerimisega kõrgel temperatuuril ja süsihappe konserveeriva toime tagajärjel. Gaseeritud vadakujookidel olevat olnud meeldiv maitse.

Aga lähemalt sellest šampanja tüüpi joogist, millest Kovalenko juba 1949. aastal kirjutas. On küllap asjakohane tuua siinkohal ära kogu retseptuur. 

"Kohupiima-, juustu-, brõnsa- jt vadak happesusega mitte üle 60-80⁰T, pastöriseeritakse 90-95⁰C juures. Soojendamisel selle temperatuurini ja hoidmisel ühe tunni jooksul valk koaguleerub, sadestub põhja ja vadak selgub. Valgust vabenenud vadak jahutatakse kuni 28⁰C-ni ja hapendatakse 5% pärmijuuretisega. Juuretis valmistatakse pastöriseeritud ja jahutatud vadakust, millele lisatakse 10% suhkrut ja 1-2% leivapärmi, mis on enne väikeses koguses vadakus peeneks hõõrutud. Juuretise valmimine toimub 28⁰C juures kuni vahu ilmumiseni pinnale, selgelt tuntava pärmimaitse ja lõhna ning peente gaasimullikeste ilmumiseni. Valmis filtreeritud juuretis valatakse hapendamiseks vadakusse. Hapendatud vadakule lisatakse seejärel peensuhkrut ja põletatud suhkrut (0,1-0,2%). Vadakule lisatava suhkru koguhulk (arvesse võttes juuretisse lisatut) peab moodustama 5% vadaku kaalust. Suhkur lisatakse lahuse kujul (1:1 kaalu järgi), mis on valmistatud vadakul ja lastud läbi filtri. Joogile meeldiva lõhna andmiseks lisataks umbes 0,1% vadaku kaalust akromaatilisi aineid (essentsi või ekstrakti). Seejärel jäetakse jook 28⁰C juures 5-6 tunniks rahulikult seisma, kuni vahu tekkimiseni pinnale. Valminud jook villitakse pudelitesse, jahutatakse ja kuivatatakse jääkülmas vees 2-4 tundi, mille järel jook on tarvitamiseks valmis.“ 

Kes ja millist inspiratsiooni sellest loost sai – piimavanniks, šampanjavanniks või kogunisti piimašampanja valmistamiseks ja ka vanniks – las jääb igaühe enda väikeseks saladuseks ja ehk ka edaspidiseks avastamiseks. Küll ei ole saladus see, et Mulligaleriis on šampanjat piisavalt, et pakkuda korralikku vannitäit kõigile soovijatele. Ja kui vannitäis tundub ehk liigse priiskamisena, siis kõik väikesmad formaadid naudinguteks on samuti olemas! Tasub siiski teada, et just Mulligalerii on muuhulgas spetsialiseerunud suurte ja väga suurte šampanjapudelite maaletoomisele ja seda tänu headele tootjatele, eeskätt Champagne Drappier'ile, kes valmistab oma šampanjasid kõigis lubatud šampanjapudelite suurustes - alates 200ml (nn lennukiformaadis pudel) kuni 30 liitri suuruste pudeliteni välja. Ja tõsi on, et ainuüksi suure pudeli avamine on pidulik hetk omaette. Kohe saadaval alati Magnum (2 tavasuuruse pudeli maht), Jeroboam (4 tavasuuruse pudeli maht) pudelid, tellimisel ka 6L, 9L, 12L ja suuremadki pudelid. Küsige julgesti ja uurige lisa!

---

[i] Vt ka Kodused iluprotseduurid: erinevatest piimavannidest kuni sidrunivannini – igaüks leiab oma. Naistekas, 27.02.2016. Arvutivõrgus: https://naistekas.delfi.ee/ilumood/moeuudised/kodused-iluprotseduurid-erinevatest-piimavannidest-kuni-sidrunivannini-igauks-leiab-oma?id=73802071(27.02.2021)

[ii] Vt ka N. Oinus. Kas piimavannid spaades võiksid päästa eesti piimatootjad? Maa Elu, 21.12.2014. Arvutivõrgus: https://maaelu.postimees.ee/3031181/kas-piimavannid-spaades-voiksid-paasta-eesti-piimatootjad(27.02.2021)

[iii] Samas. Vt ka viide „ii“

[iv] Vt ka K. Madisson-Laht. 7 köögimüüti. Kas tõde või nasitejutud köögis? Oma Maitse, 01.05.2020. Arvutivõrgus: https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/89731743/7-koogimuuti-kas-tode-voi-naistejutud-koogis?(27.02.2021)

[v] Anu Saagim: „Piimavann on tagasi!“. Kroonika, 16.09.2009. Arvutivõrgus: https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82290559/anu-saagim-piimavann-on-tagasi(3.03.2021)

[vi] Kuum klõps: Anu Saagim 2:0? Viktori Villig võttis piimavanni, mis maksis vähem kui arvata võiks. Kroonika. Arvutivõrgus: https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92243713/kuum-klops-anu-saagim-20-victoria-villig-vottis-piimavanni-mis-maksis-vahem-kui-arvata-voiks(3.03.2021)

[vii] 15 old Hollywood stars who partied harder than todays celebs. Thefunkonme.com. Arutivõrgus: https://est.thefunkonme.com/15-old-hollywood-stars-who-partied-harder-than-todays-celebs-151394(28.02.2021)

[viii] Huvitav küsimus. Kas piimast saab teha šampust? Oma maitse, 15.09.2017. Arvutivõrgus: https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/79515280/huvitav-kusimus-kas-piimast-saab-teha-sampust(28.02.2021)

[ix] Väljavõte Pärnu Piimatoodete Kombinaadi 1951-1967 kroonikast. Vahendas Mai Kukk, SA Eesti Piimandusmuuesum.

[x] Ühistegelised Uudised, nr 39, 1. oktoober 1937. Arvutivõrgus: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhisuudised19371001.2.15(28.02.2021)

[xi] M. S. Kovalenko. Piimavadak ja vadakusaadused. Tallinn, 1949, 79 lk, lk 57-71.

[xii] Toiduaineid lõssist, petist ja vadakust. Toiduanetetööstus nr 4/1964, R 923:8, lk 19-20.

[xiii] Vadakust valmistatud gaseeritud joogid. Toiduaniete tööstus nr 6/1966. EPiM R 923:17, lk 15.