roosad. räägime neist pisut pikemalt
Ajal, mil roosade "vaiksete veinide" ja vahuveinide austajate arv üha kasvab, seda eriti Ameerikas New York State's ja Miamis (ei ole ka ime, kuivõrd viimases on aastaringselt suvi, mis on roosade veinide tarbimise üldine kõrgaeg) ning Euroopasse kiigates mitte vaid Lõuna-Prantsumaal, mis on vaieldamatult sama võimas "roosade paradiis", ning roosade müügiedu viimaste aastate kokkuvõtteid sirvides jätkuvat tõusutrendi ennustab, on paslik ära märkida päev ajaloos, mis arvatakse olevat esimeste roosade šampanjade ametlik müügikuupäev. See päev on 14. märts 1764.
Kaua arvati, et esimese roosat värvi šampanja autoriks oli Veuve Clicquot’ šampanjamaja (sündmus dateeriti aastaga 1775) ning leskproua Clicquot’le omistati šampanjatootmise ajaloos seetõttu pikka aega Madame Rosé tiitel. Suurde LVMH konglomeraati kuuluvate šampanjamajade ürikuid uurinud ajaloolased leidsid aga, et just 14. märtsil aastal 1764 müüs Ruinart'i maja, mis oli ühtlasi esimeseks ametlikuks šampanjamajaks (aastast 1729), esimesed pudelid rosé šampanjat. Artiklid laiemale publikule sellest avaldati aastal 2014.
1729. aastal asutatud Ruinart oli seega esimene, kes tootis roosat „mullidega veini“. Täpsemalt, korv 120 pudeliga, millest 60 nimetatud kui Oeil de Perdrix, müüdi leitud dokumentide kohaselt 1764. aastal ning seda seega 11 aastat varem, kui Veuve Clicquot.
Oeil de Perdrix - "nurmkana ehk põldpüü silm" - on prantsuse termin, mis viitab värskelt maha lastud linnu silma kahvatule vasksele värvile. Seda terminit kasutavad ka mõned tänapäevased tootjad ning seda nii šampanjade kui ka niinimetatud vaiksete rosé veinide puhul ning nii Champagne's kui ka mujal Prantsusmaal.
Esialgsed Ruinart'i Oeil de Perdrix’id võisid värvuselt meenutada küll kahvaturoosat või isegi lõheroosat värvi, mis iseloomustavad ka tänapäevaseid roosasid vahuveine, kuid on ebatõenäoline, et nende maitse oleks olnud sarnane tänapäevastele veinidele. Ainuüksi fakt, et tänapäeval valmistatakse šampanjat peamiselt kolmest marjast – Pinot Noir, Meunier ja Chardonnay, varasemalt aga palju enamatest sortidest, seejuures ka tol ajal kahele peamisele, Pinot Noir ja Pinot Meunier (täna nimetatud kui Meunier), lisaks näiteks Fromenteau'st või Petit Meslier'st, annab väiteks veenva aluse. Lisaks ei kasutatud toona valget marja Chardonnay’d! Küll aga möönavad ajaloolased, et esimesed roosad šampanjad ei olnud pigem mitte kavatsus ehk teadlik valik, vaid juhus ehk punaste marjade pressimisel liiga pikaks jäänud kestakontakt, mis „määris“ tavapärase veini värvuse ning tulemuseks oli kahvaturoosakas šampanja.
18. sajandi lõpuks märgistati roosakat värvi veini kui rozet, hiljem rosé, nii nagu täna. 19. sajandi alguses sattusid romantilise hingega venelased ja inglased roosast suurde vaimustusse, kuid suurem võidukäik jäi tulemata ning paar sajandit ei võetud roosat šampanjat väga tõsiselt. Värvuse tõttu peeti roséd eelkõige feminiinseks joogiks ning isegi veinivalmistajad ise ei pidanud sellest väga lugu. Alates 1970ndatest algas roosade uus tõus, jook kogus aasta aastalt aina enam populaarsust ning täna on enamike šampanjamajade sortimendis non vintage rosé olemas, aastakäigu roséde valmistajaid on vähem.
Tänapäeval kasutatakse roosade šampanjade valmistamiseks ühe meetodina blending'ut ehk valge ja punase veini segamist. Seda tehakse veinimeistri parimal tunnetusel soovitud vahekorras peamiselt dégorgement'i ehk veinist sademe eemaldamise ja viimistluse ajal enne lõplikku korkimist (enamus) või juba enne teist fermentatsiooni, mis toimub pudelis ning mille käigus tekivad ka lõplikud mullid (sellise meetodi kasutajaid on selle loo kirjutamise käigus täpsustatud andmetel üsna vähe järgi jäänud, näiteks kasutab sellist meetodit Gosset šampanjamaja). Tavaliselt lisatakse segumeetodi puhul valgele veinile umbes 15% (vahemik kõigub kusagil 8% kuni 20% vahel) punast veini. Ajaloolased on ühel nõul ka selles, et sellise meetodi autoriks on just eelnimetatud Madame Barbe-Nicole Clicquot, kes peale lesestumist mehe äri ülevõtmisel tegeles visalt erinevate uute tootmismeetodite otsimise ja juurutamisega. Aastat 1818, mil madame Clicquot sellist meetodit tutvustas, tuleb samuti lugeda ajalooliseks ning madam’i ennast kindlasti šampanjaajaloo visionääriks. Ning seda lisaks juba varasemalt tema poolt remuage meetodi ning ka prantsuse vahuveinide laiemale maailmale tutvustamise eest.
Teise meetodina on kasutusel saignée meetod ehk otsetõlkes "veritsemine", mille puhu purustatud punastel marjadel lastakse mõnda aega mahutis seista ning marjadest oma raskusjõul välja imbuv roosakas mahl eraldatakse. Mahla maitset ja värvi kontrollitakse pidevalt ja kui need muutuvad piisavalt tugevaks ja tumedaks, lõpetatakse roosa veini jaoks mahla kogumine. Mahl kääritatakse ja sünnib säravalt roosa neste.
Tähele võiks panna, et erialainimeste hinnangul punase veini lisamine varjutab šampanja happesust ja teeb veini küpsemaks, mis tähendab, et roosad šampanjad ei säili pudelis nii kaua ning neid tuleb noorelt tarbida. Loomulikult ei kehti see soovitus aastakäigu šampanjade kohta, mis kindlasti kannatavad oodata oma aega keldrites. Näiteks Dom Ruinart, Bollinger, Roederer Cristal, Veuve Clicquot Grande Dame (oo, kuidas seda armastab mu armas sõber, keda omas ringis Madame Rosé'ks hüüame), Deutz, Perrier-Jouet Belle Epoque, ja paljud teised.
Roosa värvigamma ise on väga lai: õrn mannavahu roosa, jõhvikatoonid, päikesekuldsed pihlakad või lõheroosad varjundid. Lisaks veel punakad telliskivid, päikeseloojangu oranž või merevaik, kuni päris intensiivse punase veini toonini välja. Sama laial skaalal, kui on roosade šampanjade värvus, on ka nende maitsebukett ja iseloom, mis omakorda annab võimaluse roséd nautida nii eel-, pea- kui ka magusroa juurde. Räägitakse, et roosa šampanja on iga sommeljee unistus, sest kui toiduvalik on väga keeruline ja eritahuline, siis rosé sobib kõigega ja on alati nauditav. Viimast võin kinnitada suppide näol, mille puhul on üldiselt teada, et supi ja šampanja kombinatsioon on üks keerulisemaid; ainuüksi temperatuuride erinevust silmas pidades tuleb supi kõrvale nauditavat šampanjat serveerida tavapärasest kõrgemal temperatuuril, kõige esmalt leida aga sobiv jook. Üks mõnus kreemine kreveti- või ka vähivahusupp sobib aga igal juhul hästi nii non vintage kui ka vintage rosé'ga.
Maailma esimeseks roosaks šampanjaks mis mõeldud aga jääga nautimiseks (sest muidu me seda ju ei tee!), on poolmagus ning värskelt marjane Moet & Chandon Ice Imperial Rosé - ideaalne suviseks meelisklemiseks. Ka Veuve Clicquot Rich on loodud nautimiseks jää, aga ka muude sobivate lisanditega, näiteks värsked või ka külmutatud punased marjad, kas eksootilised pupuviljad. Kõnetavad kindlasti nooremat publikut. Suvel mõnusal aiapeol või vastuvõtul aega veetes igal juhul suurepärased kaaslased mõlemad. Mulligaleriil on sel kevadel samuti uus huvitav toode esitleda, mida saab nautida nii jäält kui ka segatuna oma lemmikvahuveini või šampanjaga. Selleks on NUVO Sprakling Liqueur, maailma esimene roosa vahuveiniliköör. Huvitav teada sedagi, et toote taga seisab A&H Mesme šampanjamaja ning toode on mõeldud eeskätt daamidele, kes sellest kindlasti ka vastavalt lugu peavad.
Mõnusaid meelisklevaid hetki roosade seltsis!
Kasutautd allikad: Alison Napjus. First Rosé Champagne? Older Thank You Think. Arvutivõrgus: http://www.winespectator.com/webfeature/show/id/49701 (13.03.2018), info AS Prike kodulehel, www.prik.ee; Mullimaailm. Arvutivõrgus: https://mullimaailm.wordpress.com/tag/charles.Heidsieck/ (14.03.2018). Foto: Internet.
Teise meetodina on kasutusel saignée meetod ehk otsetõlkes "veritsemine", mille puhu purustatud punastel marjadel lastakse mõnda aega mahutis seista ning marjadest oma raskusjõul välja imbuv roosakas mahl eraldatakse. Mahla maitset ja värvi kontrollitakse pidevalt ja kui need muutuvad piisavalt tugevaks ja tumedaks, lõpetatakse roosa veini jaoks mahla kogumine. Mahl kääritatakse ja sünnib säravalt roosa neste.
Tähele võiks panna, et erialainimeste hinnangul punase veini lisamine varjutab šampanja happesust ja teeb veini küpsemaks, mis tähendab, et roosad šampanjad ei säili pudelis nii kaua ning neid tuleb noorelt tarbida. Loomulikult ei kehti see soovitus aastakäigu šampanjade kohta, mis kindlasti kannatavad oodata oma aega keldrites. Näiteks Dom Ruinart, Bollinger, Roederer Cristal, Veuve Clicquot Grande Dame (oo, kuidas seda armastab mu armas sõber, keda omas ringis Madame Rosé'ks hüüame), Deutz, Perrier-Jouet Belle Epoque, ja paljud teised.
Roosa värvigamma ise on väga lai: õrn mannavahu roosa, jõhvikatoonid, päikesekuldsed pihlakad või lõheroosad varjundid. Lisaks veel punakad telliskivid, päikeseloojangu oranž või merevaik, kuni päris intensiivse punase veini toonini välja. Sama laial skaalal, kui on roosade šampanjade värvus, on ka nende maitsebukett ja iseloom, mis omakorda annab võimaluse roséd nautida nii eel-, pea- kui ka magusroa juurde. Räägitakse, et roosa šampanja on iga sommeljee unistus, sest kui toiduvalik on väga keeruline ja eritahuline, siis rosé sobib kõigega ja on alati nauditav. Viimast võin kinnitada suppide näol, mille puhul on üldiselt teada, et supi ja šampanja kombinatsioon on üks keerulisemaid; ainuüksi temperatuuride erinevust silmas pidades tuleb supi kõrvale nauditavat šampanjat serveerida tavapärasest kõrgemal temperatuuril, kõige esmalt leida aga sobiv jook. Üks mõnus kreemine kreveti- või ka vähivahusupp sobib aga igal juhul hästi nii non vintage kui ka vintage rosé'ga.
Maailma esimeseks roosaks šampanjaks mis mõeldud aga jääga nautimiseks (sest muidu me seda ju ei tee!), on poolmagus ning värskelt marjane Moet & Chandon Ice Imperial Rosé - ideaalne suviseks meelisklemiseks. Ka Veuve Clicquot Rich on loodud nautimiseks jää, aga ka muude sobivate lisanditega, näiteks värsked või ka külmutatud punased marjad, kas eksootilised pupuviljad. Kõnetavad kindlasti nooremat publikut. Suvel mõnusal aiapeol või vastuvõtul aega veetes igal juhul suurepärased kaaslased mõlemad. Mulligaleriil on sel kevadel samuti uus huvitav toode esitleda, mida saab nautida nii jäält kui ka segatuna oma lemmikvahuveini või šampanjaga. Selleks on NUVO Sprakling Liqueur, maailma esimene roosa vahuveiniliköör. Huvitav teada sedagi, et toote taga seisab A&H Mesme šampanjamaja ning toode on mõeldud eeskätt daamidele, kes sellest kindlasti ka vastavalt lugu peavad.
Mõnusaid meelisklevaid hetki roosade seltsis!
Kasutautd allikad: Alison Napjus. First Rosé Champagne? Older Thank You Think. Arvutivõrgus: http://www.winespectator.com/webfeature/show/id/49701 (13.03.2018), info AS Prike kodulehel, www.prik.ee; Mullimaailm. Arvutivõrgus: https://mullimaailm.wordpress.com/tag/charles.Heidsieck/ (14.03.2018). Foto: Internet.
Kommentaarid
Postita kommentaar