Miks Mulligalerstii blogi(raamat)?

Mõte Mulligaleristi blogiraamatust tekkis ühel kenal talvepäeval peale vestlust sõbrannaga, kes särasilmil seletas, kuivõrd ta on innustunud uutest tehnikavidinatest ja -võimalustest oodates huviga, mis tuleb FB ja Instagrami järel, andes ühtlasi ülevaate oma uutest teadmistest blogimise valdkonnas. Pidin tunnistama, et eelnevas professionaalses elus oli organisatsiooni blogi tarbeks ideede genereerimine oluliselt reglementeerituma juhi ameti kõrval eriliselt nauditav, kuid iseseisva blogi pidamisest ei olnud ma mõelnudki. Õhtul koju jõudes otsisin internetist juhiseid ja nõuandeid blogipidamise kohta ning ... olin avantüürist kergekujuliselt lummatud. 

Uudishimu on selgelt üks mind käivitavatest jõududest. Lisaks kunagiselt klassijuhatajalt laenatud moto, et mõistlik on õppida ikka neid asju, mida ei tea ning katsetada enda võimeid seal, kus kerge tundmatus kohas vettehüppamise tunne. Olen seda juhtmõtet seni üsna usinasti järginud ega ole üldjuhul kahetsenud. Miks siis mitte katsetada blogimist?! Kirjutiste teema valik ei olnud õnneks keeruline - kirjutada sellest, mis on su kirg, on ilmsesti nii kirjutaja kui lugeja jaoks inspireerivaim. Seega, toidu- ja joogikultuur ning minu eriline lemmik ja suur armastus - šampanja.

Vahuveinidest ja eriti šampanjast on kirjutatud ja kirjutatakse ka homme nii välismaiste kui ka eesti autorite poolt, šampanjamajad avaldavad oma bülletääne. On üllitatud virtuaalseid, kõva- ja pehmekaanelisi, muhedamaid ja tõsisemaid lugemisi. Küll ei ole ma, lugenud üsna uskumatul hulgal ka eelnimetatuid, kohanud pikemaid vesteid teemadel, milles šampanja kui väga pika ja ülipõneva ajalooga õilis vahuvein ja sellega seotud lood oleksid pikitud ajalooliste sündmustega, mis puudutaksid Eestit. Nii tundsin oma niši leidnud olevat, lisades kirele võimaluse tegeleda pisut ka ajaloo uurimisega. Vabariigi juubeliaasta andis teemavalikule viimase tõuke. Mitmed reisid Champagne departemangu Prantsusmaal, kohtumised inspireerivate erialainimestega, sügisel 2017 Eesti Sommeljeede Erakoolis läbitud veinitundja baaskursus, kõige enam aga augustis 2017 asutatud MTÜ Mulligalerii ja sellega tänaseks liitunud erakordselt ägedate sõprade seltskond, lisavad omapoolse annuse meelekindlust. Ehk saadab lisaks ka algaja õnn, mida ei tasu alahinnata. Kes ei riski, see teadagi, šampanjat ei joo! Niisiis, start!

Püüan lugejateni tuua vähemasti kord kuus ühe huvitava pikema veste. Lisaks lühemaid lugusid koos praktiliste soovitustega, millest ise kas puudust tundund olen või mida tuginedes kogetule-õpitule oluliseks või lihtsalt lustlikuks pean. Et tegemist on eeskätt asjaarmastajaga, ootan väga ka tagasisidet, asjalikke märkusi ning intrigeerivaid küsimusi, mis paneksid uurima-puurima erinevate teemade kallal, millest parim osa tuua ka avalikkuse ette.

Teretulemast Mulligaleristi blogiraamatu lugejaks! Paar mõnusat lugu on teile juba "külmas".