Veregruppidest ja muust

14. novembril aastal 1901 avastas Viini arst Karl Landsteiner, Nobeli preemia laureaat, kolm veregruppi – A, B ja 0.[i] Tänapäeval teatakse nelja veregruppi – A, B, AB ja 0. Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad ained – antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punastes verelibledes, antikehad aga vereplasmas. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama sobivusproovid doonori ja patsiendi verega, mille puhul segatakse omavahel kokku haige seerum ja doonori punased verelibled. Kui tekib punaste vereliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu.[ii] 

Foto: Vereplasma. Pixaby vabafotod.

Jaapani ja ameerika teadlased on uurinud erinevate veregruppide mõju nii inimese iseloomule kui ka tervisele. Eriti just viimane on oluline tagamaks inimesest endast sõltuv teadlik käitumine oma tervise tundmisel ja hoidmisel. Nii hoiatavad jaapanlased, et A-veregrupi inimestel on kalduvus haigestuda nn tsivilisatsioonihaigustesse nagu infarkt, ateroskleroos, suhkruhaigus, neerukivitõbi ja erinevd kasvajad. Ameeriklased aga kinnitavad, et A-veregrupi inimesed töötavad end haigeks - parim viis stressi maandada on nende arvates monotoonne töö ja nii ohustavadki neid südame- ja veresoonkonnahaigused ja kasvajad, sageli teeb muret sapp või keskikka jõudes saavad neist diabeetikud.[iii] 

0-veregrupi inimestel on jaapanlaste arvates tervise mõttes vedanud - neid ähvardavad ainult mao- ja soolehaigused. Seejuures elavat nad teiste veregruppide esindajatest 60 protsenti suurema tõenäosusega vanemaks kui 75 aastat. Põhjus on nende tugevas psüühikas, mis päästab neuroosidest. Viimased põhjustavad aga sageli teisi haigusi. Ameerika teadlaste kinnitusel ähvardavad 0-veregrupi inimesi aga peamiselt kõikvõimalikud põletikud, allergia ja haavandtõbi.

B-veregrupi omanikud jäävad oma tervise poolest kahe eelnimetaud veregrupi vahepeale ja neil on teistest sagedamini täheldatud suhkruhaigust või kroonilist väsimust. 

AB-veregrupi kohta oskavad geneetikud vähe kosta, sest seda tuleb üsna harva ette ja see teeb jaapanlaste sõnul uuringud keeruliseks.[iv] 

Kui rääkida toidust ja joogist ning vastavatest dieetidest, mida erinevate veregruppide omanikud peaksid järgima, siis kokkuvõtlikult oleksid soovitused järgmised.

0-veregrupi inimesed on tavaliselt liikuva eluviisiga ja nad vajavad pidevat füüsilist koormust. Neile sobib rasvavaba, kuid mitte taimetoit. Nende menüüsse peaks kuuluma üsna palju punast liha, mereande ning puu- ja juurvilja. See-eest vältima peaks nisu- ja maisitooteid, kaunvilju, ka palju piima ja kapsast ei tule kasuks. Tervise tugevdamiseks soovitatakse juua tomati- ja porgandimahla. 

A-grupi kuulutavad ameeriklased taimetoitlase vereks, kelle menüüsse kuuluvad juur- ja puuviljad, herned, oad, soja ja toiduõli. Liha- ja piimatooted tekitavad aga tundlikus seedetraktis raskustunde. Kuigi tegemist on (soovituslikult) taimetoitlastega, oleks soovitatav menüüst välja jätta oliivid, kapsas, tomatid, apelsinid ja mandariinid. Jookidest on keelatud apelsini- ja tomatimahl, õlu, kange alkohol, samuti must tee. Selle asemel on soovitatav juua rohelist teed, punast veini, õunasiidrit, kohvi ja greibimahla. 

B-veregrupp lubab loota vastupidavat seedetrakti ja tugevat immuunsüsteemi. Soovitatav on süüa palju rohelist, mune ja väherasvaseid piimatooteid. Piirata tasuks aga maisi, arahhise, tatra ja seesamiseemnete tarvitamist - need aeglustavad ainevahetust ja seedeprotsessi. Kasuks ei tule ka kanaliha, mereannid, tomatid ja kõikvõimalikud vorstikesed. Teraviljadest tasuks eelistada riisi ja nisu. Väga soovitatav on juua rohelist teed. 

AB veregrupp jagab A- ja B-grupi tunnuseid. Siinkohal võib olla keeruline otsustada, kumma dieeti siis jälgida, arvestades, et üks on taimetoitlane ja teine soosib pea kõiki toiduaineid. D’ Adamo, ilmselt tuntuim veregrupidieedi eestkõneleja, kes andis 1996. aastal välja kiiresti populaarsust kogunud ja hiljem ka Eesti poodidesse jõudnud raamatu „Eat Righ for Your Type“, soovitab siiski peamiselt eelistada taimetoitlase elu, kuid aegajalt võib endale lubada ka liha, kala ja piimatooteid. Tarbida võib sojakohupiima ja mereande.[v] 

Kui küsida, et kas õunasiider ja punane vein, mis eelnevas loetelus on soovitatud üksnes A veregrupiga inimestele, teistele pigem taimeteed ja mahalad, võib tõesti omada suurt rolli inimese tervisele, siis ilmselt on pigem nii, et toit ja vein, mitte niivõrd kange alkohol, aga justnimelt vein, on käinud käsikäes aastatuhendeid. Arvata, et pokaalike veini toidu kõrvale on võrdne surmapatuga, on ilmselgelt liig. Kuid veini, ka šampanja, mis on olemuslikult samuti vein, puhul on siiski tarvis meeles pidada, et tegemist on alkoholiga ning alkohol võib kahjustada inimese tervist. Seda eeskätt suuremate koguste ning ka erinevatest toorainetest (viinamarjad, rukis, nisu jne) valmistatud alkohoolsete jookide nö segamini tarbimisel. Olles muidu hea tervise juures ning tarbides alkoholi mõõdukalt, ei ole sel tervisele kurjakuulutavaid tagajärgi. Teatud juhtudel otse vastupidi. Sellest, kuidas pokaalike šampanjat võib päästa päeva või koguni elu, võib lugeda siinsamas blogis: https://mulligalerist.blogspot.com/2023/10/pokaalike-sampanjat-paastab-paeva.html

Sellest, kuidas panna sobima erinevad toidud ja toorained šampanjaga, saab pikemalt lugeda äsja ilmunud raamatust „Šampanjaga olen ma rõõmus“. Samuti saab sellest raamatust lisaks nn tavatoitudele lugeda ka veganroogade ja šampanja sobitamisest, millest meil seni palju räägitud ega isegi lühemaid artikleid avaldatud ei ole. Vastuse saab ka küsimusele, kas šampanja ise on vegan. Raamatut ennast saab kerge vaevaga soetada Mulligalerii e-post aadressil: https://www.mulligalerii.ee/toode/raamat-sampanjaga-olen-ma-roomus/

[i] 14. november. Vikipeedia. Arvutivõrgus: https://et.wikipedia.org/wiki/14._november(12.11.2023)
[ii] Veregrupid. Vikipeedia. Arvutivõrgus: https://et.wikipedia.org/wiki/Veregrupid (12.11.2023)
[iii] Veregrupp määrab tervise. New Woman, refereeritud Õhtulehe veebiväljaandes 30.08.2000 kl 23:00 Arvutivõrgus: https://www.ohtuleht.ee/95835/veregrupp-maarab-tervise (12.11.2023)
[iv] Samas.

[v] Veregrupidieet põhineb ürgsete inimtüüpide toitumisel. Tervisliktoitumine.ee. Arvutivõrgus: https://tervisliktoitumine.ee/veregrupidieet-pohineb-urgsete-inimtuupide-toitumisel/ (12.11.2023)