Pokaalike šampanjat päästab päeva. Võibolla ka elu

3. novembril 1906 kirjeldas Alois Alzheimer Edela-Saksamaa psühhiaatrite väljaandes esimesena preseniilset dementsust, mis nimetati hiljem Alzheimeri tõveks.[i] Alzheimeri tõbi on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks. Enamasti diagnoositakse see üle 65-aastastel, kuigi haruldasem varajane Alzheimeri tõbi võib esineda ka palju nooremas eas. Prognoositakse, et 2050. aastaks põeb maailmas iga 85. inimene Alzheimeri tõbe.[ii] Kuigi Alzheimeri tõbi on igal inimesel erineva iseloomuga, on sel haigusel palju ühiseid sümptomeid. Esimesi sümptomeid peetakse sageli ekslikult eaga kaasnevateks vaevusteks või stressi ilminguteks. Kõige tunnustatum varajane sümptom on meeldejätmisvõimetus (näiteks on raske meenutada hiljuti nähtut). Haiguse süvenedes tekivad muu hulgas orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, keelevõime halvenemine, pikaajalise mälu kaotus ning meelte nõrgenemine, mis tingib patsiendi enesessetõmbumise. Keha funktsioonid nõrgenevad, mis põhjustab lõpuks surma. Konkreetse patsiendi prognoos on keeruline, sest haiguse kestus varieerub. Alzheimeri tõbi kulgeb määramata aja latentselt ning võib aastaid progresseeruda, ilma et seda diagnoositaks. Pärast diagnoosimist on patsiendil jäänud elada keskmiselt umbes seitse aastat, alla 3% haigetest elab pärast diagnoosi saamist üle 14 aasta.[iii] 

Praegu kasutatavatel ravivõtetel Alzheimeri ravis on uuringute kohaselt üksnes sümptomaatiline efekt. Pole olemas haiguse progresseerumist lõpuni peatavat ravi.[iv] Kerge ja keskmise raskusastmega haiguse ravi toimel võib siiski paraneda patsiendi mälu ja tähelepanuvõime.[v] Haiguse ärahoidmiseks ja sellega paremaks toimetulemiseks soovitatakse ajutreeningut, kehalisi harjutusi ja ka tervislikku toitumist.[vi] Viimane tundub olevat küll kõigi haiguste ennetamise universaalne relv ja ju see nii ongi. 

2013. aastal avaldati Suurbritannia Readingi ülikooli uuring, mille kohaselt aitab kahe-kolme klaasitäie šampanja joomine nädalas hoida ära dementsust ja Alzheimeri tõvega seostatud mälukaotust. Nimelt on šampanjas kasulikke foolhappeid, mis pärinevad tumedakestalistest viinamarjadest. Šampnaja puhul on neid kasulikke foolhappeid eriti palju Pinot Noir ja Meunier viinamarjades. Seega võiksid eelistatud nimekujud, mida šampanjapudelitelt otsida, olla Blanc de Noirs (hele šampanja tumedakestalistest viinamarjadest, just nendest samadest Pinot Noir'st ja Meunier'st, seejuures kas üksnes ühest või teisest või mõlema seguna) ning Rosé de Saignée (nn nõrutamise meetodil valminud rosée, kus tumedakestaliste viinamarjade pikema kestakontakti tulemuseks virdega on küllalt intensiivse värvuse ja aroomiga roosa šampanja). Kuidas me seda teame? Teadlased tegid katseid rottidega, mis näitasid, et šampanja parandas neil ruumilist ja lühiajalist mälu. Katses lisati šampanjat rottide toidule kuue nädala jooksul. Esmalt suunati šampanjat mitte saanud rotid labürinti toitu otsima. Pärast šampanja manustamist tehti teine labürindikatse, milles uuriti, kas rotid suutsid jätta meelde, kus labürindis toit asus. Enne šampanja manustamist suutsid rotid toidu üles leida vaid 50%’l juhtudest, pärast šampanja manustmist tõusis leidmisprotsent 70%’le. Tegemist oli esimese uuringuga, mis näitas, et šampanja mõõdukas tarbimine parandab kognitiivset funktsiooni nagu mälu.[vii] Šampanjas leiduvad kasulikud ained tõstavad veres lämmastikoksiidi taset kiirendades verevoolu ning alandades vererõhku. Samas võib see aidata ennetada ka tromboosi teket.[viii] Viimast tasuks meeles pidada ka enne pikemale või ka lühemale lennule suundumist. Lennureisidel on reisijad sundasendis ning tooliserv surub põlveõndla veenile, mille tõttu aeglustub verevool südame suunas ning aeglustunud verevoolu tingimustes aktiveerub trombide teke, on leidnund teadlased. Seda eeskätt 8 tundi ja enam kestvatel lennureisidel. Aga negatiivset mõju on täheldatud ka lühematel reisidel ja mitte üksnes küllalt ebamugavas turistiklassis reisides. Teiselt poolt aktiveerib trombide teket lennuki salongi õhurõhk, mis vastab tingimustele kõrgmäestikes 1800-2200 meetril (vt selle kohta rohkem infot ja loe riskifaktorite kohta ka: www.tromboos.ee). Nii on pokaalike šampanjat enne lennule suundumist hüva mõte igal juhul! 

Selliste toredate teadmistega varustatuna on päris kindlasti põhjust avada veinikülmik ning lubada endale pokaalike või kaks kuningate veiniks ja veinide kuningaks nimetatud šampanjat! Muuhulgas võitleb see imeline neste päris kindlasti nukrameelsuse vastu, mis pimedatel sügisõhtutel külla võib hiilida. Eriti kindel saab kurvameelsuse ennetamise mõjus olla avades pudelike šampanjat koos heade sõpradega. Niisiis, Santé! Ehk siiralt terviseks!

Armastades šampanjat. Foto: loo autor.

P.S Tarbigem šampanjat siiski alati mõõdukalt! Tegemist on alkoholiga. Alkohol on tarkade inimeste jook.

[i] 3. november. Vikipeedia. Arvutivõrgus: https://et.wikipedia.org/wiki/3._november (31.10.2023)[ii] Alzheimeri tõbi. Vikipeedia. Arvutivõrgus: https://et.wikipedia.org/wiki/Alzheimeri_t%C3%B5bi (31.10.2023)

[iii] Ibid.
[iv] Ibid.
[v] Sagedasemad haigused. Alzheimeri tõbi. Tartu Ülikooli Kliinikum. Närvikliinik. Arvutivõrgus: https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/7-alzheimeri-tobi (31.10.2023)
[vi] Vt viide „ii“
[vii] Inna-Karin Hein. Šampanja aitab ennetada dementsusega seotud mälukaotust. Elu24, postimees.ee, 10. mai 2013, 15:28. Arvutivõrgus: https://elu24.postimees.ee/1231302/sampanja-aitab-ennetada-dementsusega-seotud-malukaotust (31.10.2023)
[viii] Ibid.