Šampanjaviinamarjad
VIINAMARJAD
Viinamarja loetakse planeedi vanimate viljade hulka. Teadmised selle kohta põhinevad arheoloogide avastustel, iidsete veinikannude ja viinamarjaseemnete leidudel ning vanadel ürikutel, mis kirjeldavad veinikultuuri tsivilisatsiooni alguses. Esimesi ülestähendusi viinamarjaväädi kohta leidub juba ühes maailma vanimas raamatus – Piiblis. „Noa hakkas põllumeheks ja istutas viinamäe“ – nii jutustab Mooses oma Esimeses Raamatus sündmustest pärast Noa randumist Ararati mäel. See oli mehe esimene töö, millest maailm teatud mõttes alguse sai: esimene ülesanne, et kinnitada enda ja oma kaaslaste ellujäämist Jumala ettetähendatud viisil. Uue Maailma loomine algas (seega) viinamarjakultuuri viljelemisega.[i] Viinamarjaväädi kui veiniväädi marjade eestikeelne nimetus pärineb samuti otse piiblist – viinamäel kasvavad marjad said olla ainult viinamarjad.[ii]
Kultuurviinamarjade seemnete varaseim leid kuulub ajavahemikku 7000 kuni 5000 aastat e.Kr ning pärineb Musta mere kaguosaga piirnevast Armeeniast, mis on planeedi vanimaid veinikeskusi. Teadlased on oletanud, et veinimarjavääti kasvatati Gruusias, mis ei ole Araratist kuigi kaugel, juba 5000 aastat e.Kr.[iii] Kui rääkida Prantsusmaast, mis meid kui prantsuse kvaliteetvahuveini sõpru kõige enam huvitab, siis umbes 600 aastat e.Kr tõid roomlased viinapuu kasvatusoskuse ka Prantsumaale. Juba I sajandil kasvatati veinivääte laialdaselt Rhohe’i orus, II sajandil tekkis veiniviinapuu kasvatus Bordeaus’s ja Burgundias, Loire’i orgu ilmus see III sajandil ja IV sajandil jõudis Champagne’sse ning Moseli oru nõlvadele.[iv]
Prantsuse ütluse järgi võib tõeliselt head veini valmistada ainult lahke südamega inimene.[v] Prantslased ütlevad ka, et neil on veiniväädi tsivilisatsioon: selle taime juuri ei ole võimalik eraldada Prantsuse ajaloo juurtest.[vi] Ernest Hemingway on aga öelnud: „Vein on üks asjust, mis on kõige enam tsiviliseerinud maailma“. Nii prantslaste kui ka Hemingwayga, kes räägivad ju tegelikkuses kui ühest suust, tuleb igal juhul nõustuda.
Et mullisõpru huvitavad eeskätt viinamarjad, millest saab teha head vahuveini, ennekõike nende kuningat šampanjat, võtame lähema vaatluse alla just need viinamarjad, millest Kirde-Prantsumaal Champagne maakonnas, Prantsumaa põhjapooleimas veiniviinamarjade kasvatamise piirkonnas, valmistatakse maailma noobleimat vahuveini šampanjat.
ŠAMPANJAVIINAMARJAD
Küsimusele, mitut viinamarjasorti kasutatakse šampanja valmistamiseks, vastatakse üldjuhul: kolm. Tõsi, šampanja ehk Champagne maakonnas valmistatava päris ehtsa champagne' meetodil valmistatud vahuveini valmistamiseks kasutatakse peamiselt kolme viinamarjasorti. Neist kaks on punased - Pinot Noir ja Meunier, ning üks valge - Chardonnay. Ent alates 2010. aastast on seoses Champagne piirkonna mõningase laienemisega lubatud šampanja valmistamiseks kasutada kokku seitset erinevat viinamarjasorti. Neist kaks on jätkuvalt punased ning ülejäänud viis valged:
- Pinot Noir - punane,
- Meunier (varem nimetatud ka kui Pinot Meunier) - punane,
- Chardonnay - valge,
- Arbanne (nimetatud ka kui Arbane või Petite Arbanne) - valge,
- Petite Meslier - valge,
- Pinot Blanc (nimetatud ka kui Blanc Vrai) - valge,
- Pinot Gris (nimetatud ka kui Fromenteau) - valge.
Ajalooliselt on piirkonnas kasutusel olnud aga palju enam viinamarjasorte. Nii on Champagne maakonnas kasvatatud selliseid veiniviinamarju nagu Couderc, Gouais Blanc, Seibel, Auxerrois Rupestras, Savagnin Blanc, Peurion, Fromentin, Sévigné, Melon, Jeusion, Chasselas, Chenin Blanc ja Toryen Blanc. Neid nimetatud sorte kasvatati eeskätt Champagne lõunaossa jäävas Aube’s, mis täna on kuulus ennekõike Pinot Noir’i kasvupiirkonnana. Täna peamiselt Chardonnay kasvupiirkonnana tuntud Côte des Balncs’is kasvatati ka Épinette’i.[vii]
Põhjalikumat sissevaadet šampanja tootmiseks täna kasutatavatest viinamarjadest saab lugeda siitsamast blogiraamatust kokku seitsmest eraldiseisvast loost, mis igaüks pühendatud ühele viinamarjasordile. Head lugemist!
 |
| Foto: Pixaby vabafoto |
Kommentaarid
Postita kommentaar