Meunier alias Mr. Miller
Meunier, varem nimetatud ka kui Pinot Meunier, on tume viinamari, mis pärit Prantsusmaalt, kuid mille täpsema päritolu osas käisid alles hiljuti üsna tulised vaidlused. 1990ndal avaldas California ülikooli teadlane Carol Meredith DNA analüüsidele toetudes, et Meunier üks esivanem on pärit iidsest Pinot viinamarjade sugupuust ja teine on lõpuni läbiuurimata Gouais Blanc. Mõni aeg hiljem ilmusid aga teised teadusarvamused, milles väideti, et Meunier ei ole üldse Pinot perekonnaga seotud.[i] See viimane arvamus tänaseks ka prevaleerib ning üldtunnustatud on nimekuju Meunier kasutamine. Küll mitte alati ja igal sammul Champagnes, kus see tume mari katab umbes 32% kogu veiniviinamarjade kasvualast, olles sellega teise tumada, Pinot Noir'i, järel, mida kasvatatakse kokku 38%-l põldudest, kohe teisel kohal, ning šampanjalased seda marja vanast harjumusest ikka Pinot Meunier'iks kutsuvad. Eeskätt vanematel šampanjapudelitel just seda nimekuju ka veel leida on. Ja pole ka ime, sest kuni 2001. aasta korjeni oli just Meunier enim kasvatatav viinamarjasort Champagnes. Ning Champagne's on see viinamarjasort olnud kohal 16. sajandist arvates.[ii] Oma salakeeles nimetavad šampanjalased Meunier’ marja hellitavalt ka kui Miller. Viimast nimekuju šampanjapudelite etikettidelt siiski ei leia.
Meunier. Foto: autor.
Rahvusvaheliselt nimetatakse seda marja ka kui Schwartzriesling, Müllerbe, Miller's Burgundy [iii] ehk veskimehe burgundlane ning seda viimast Meunier' lehtedele iseloomuliku jahusarnase kerge tolmu tõttu lehtede tagaküljel. Meunier tähendabki prantsuse keeles möldrit. Just kergelt justkui jahuste lehtede järgi saab Champagne's suhteliselt eksimatult eristada teda teistest viinamarjadest ning eeskätt teisest tumedast, Pinot Noir'st, kui marjakobarad ei ole veel lõpuni arenenud ja küpsed.
Esimest korda on Meunier'i kirjalikult mainitud väidetavalt 1500ndatel. Viinamari on väga vastupidav ning selle marjad valmivad ka külmadel aastatel. Meunier alustab õitsemist hiljem, mis vähendab kevadkülmadest räsida saamise riski ning selle marjad valmivad kiiremini. Meunier on üldse külma suhtes ja igatpidi vastupidavam kui teine punane, kapriisne Pinot Noir, ning selle peamine kasvuala Champagnes just ilmselt seetõttu ka jahe Marne'i jõe oru piirkond. Aga mitte ainult, seda marja leiab ka mujalt Champagne’s. Ka saagikus on Meunier'il umbes 10-15% kõrgem kui Pinot Noir'il ning tema populaarsus nii sel kui ka eelnevalt nimetatud põhjusel kasvutrendis.[iv]
Kehvadel aastatel on Meunier valmis katma teiste viinamarjade puudujääke. Selle marjad on mahlased ning vähem happesed kui Chardonnay'l või Pinot Noir'il ning sellest valmistatud veini küpsemine teise fermentatsiooni käigus toimub kiiremini ja seda on võimalik, kui juttu vaid Meunier marjadest valmistatud šampanjast, ka sestap kiiremini turustada. Nii on see kasvatajale-tootjale ka kiirema rahavoo kindlustajaks.[v]
Ometi vaadati Meuneri'le pikaka aega justkui ülevalt alla ning marja peeti väheoluliseks mahuviinamarjaks Champagnes. Mõttemaailm muutus, kui mõned majad (ennekõike kultusmaja Krug) hakkasid Meunieri julgemalt kasutama ning tulemused olid väga head. Šampanjad, mis sisaldavad suures proportsioonis Meunier'i, küpsevad kiiresti ning reeglina ei oma väga pikka vananemispotentisaali (seda Richard Juhlini hinnnagul, välja arvatud Krug ja José Michel & Fils).[vi] Samas on ka küllalt vastupidiseid näiteid ning kõik oleneb lõppeks viinamarjade kvaliteedist ning veinimeistri oskustest. Mõnede väiksemate tootjate jaoks on Meunier aga peamine mari, millest nende šampanjad, seejuures hiigla head ja elegantselt kvaliteetsed, valmivad.
Kui vaadata, kus Meunier kasvab - mitte kunagi Grand Cru aladel, pigem Champagne piirkonna kehvematel nõlvadel ja kehvemal pinnasel -, siis siiski kõik ka Grandes Marques šampanjamajade hulka kuuluvad majad, erandina Salon, kes valmistab oma šampanjad üksnes valgest Chardonnay'st, kasutavad Meunier'i oma segudes, eeskätt oma Brut, non vintage šampanjades. Ka näiteks kõige suurem kooperatiiv Nicolas Feuillatte kasutab seda marja koguni 40% oma kergesti joodavas non vintage's. Ka demi-sec kategoorias on Meunier kindel panustaja, andes suurema jääksuhkru sisaldusega šampanjadele mõnusat ümarust ja lillelisust, lisaks kerget vürtsi selle maitsebuketis.
Jérome Prévost, täna La Closerie šampanjamaja veinimeister, keda teel suurepäraseks meistriks kokku 24’l hooajal õpetanud Anselme Selosse, kes mõjutanud paljusid nooremaid viinamarjakasvatajaid ja šampanjavalmistajaid pöörama tähelepanu just maale, millel viinapuud kasvavad ning saama just sellest inspiratsiooni, on just Meunier marja kohta öelnud nii: "Meunieril on öelda huvitavaid asju, kuid sa pead teadma, kuidas ta rääkima panna."[vii]
Mulle enesele pakkus pikalt huvi väiketootja Moutardier šampanja nimega Carte d'Or. Loomulikult eeskätt seetõttu, et samanimeline esindus-cuvée on mu portfelli esimesel šampanjamajal Drappier'il, milles Meunier'i osakaal üksnes 5%, Moutardier' puhul aga koguni 85% (ülejäänu Chardonnay) ning milles omakorda vanemate Meunier reservveinide osakaal 20%. Dosaažiks üksnes 1g/L. Šampanja on aromaatne ning pehmelt vürtsikas (iseloomulik Meunierile minu arvates üldisemalt ning aitab saavutada ka äratundimsrõõmu, kui mõnel pimedegustatsioonil arvamismänguks läheb), nõuab ehk pisut enam avanemist, et olla valmis pakkuma joomisnaudingut, kuid kindlasti mitte igav.
Vihjeks üldisemalt, et šampanjades, mis on kas 100% valmistatud üksnes sellest marjast või milles see mari omab olulist kaalu, võib leida tugevaid röstiseid noote, karamelli, vaarikaid, punaseid ja musti marju ning ka teatavat maalähedust. Küsimusele, kas see on my cup of tea, vastasin kõigele eelnenule vaatamata siiski üsna pikalt pigem ei. Kuni mu teele sattus Meunier marjale pühendunud väiketootja Salmon (1958) Chaumuzy külakesest Epernay ja Reimsi vahel, kes kuulub muuhulgas väga eksklusiivsesse viinamarjakasvatajate ja šampanjatootjate, nn grower’ite klubisse Club Trésors de Champagne. Viimati nimetatu asutati aastal 1971 ning ühendab tänaseks 24 autentset viinamarjaksvatajat-šampanjatootjat (vt loo all täielik nimekiri a'2024*), kelle kuulumine klubisse otsustatakse rangelt põhinedes nende toodete laitmatule kvaliteedile. Šampanjad, mis on lubatud sildistada märkega Spécial Club, on kõrgeima kvaliteedi tõestuseks ja garantiiks kõigile. Need šampanjad ka pudeldatakse üldisest eristuvatesse väga tumedatesse, alt veidi pontsakama kujuga pudelitesse, mis omakorda pakendatakse mustadesse valgete kirjadega kartongpakenditesse, et need hästi ka veinikaupmeeste riiulitel näha oleksid.
Salmon'i pereettevõte sai klubi liikmeks eeskätt tänu maja väga kvaliteetsetele aastakäigušampanjadele, mis valmistatud just Meunier marjast. Veelgi enam, 100% Meunier marjast valmivate non-vintage ning millesime šampanjade puhul on Salmon nihutanud piire ka võimalikult väikese jääksuhkru sisalduse saavutamiseni, viies selle koguni Zero Dosage'ni, mida peeti veel hiljaaegu just selle marja puhul liiga ekstravagantseks. Mäletate, Meunier marja peeti mitte lihtsalt teisejärguliseks mahumarjaks, vaid ka piisava arengupotentsiaalita marjaks.
Mäletan hästi seda, kui esmakordselt proovisin Champagne Salmon Selection Montgolfiére Rosé'd, mis valminud 100% Meunier marjast saignée meetodil. Ja mäletan ka teiste sommeljeede näoilmeid ja kommentaare sama iludust proovides. Lopsakas, samas hillitsetult sametine, ploomine, martsipanine. Klaasi- ja temperatuuritundlik. Tore on temaga "mängida". Mõnus kaaslane erinevatele liharoogadele või niisama limpsida.
Ja kui juba mõnd toitu nimetatud sai, siis kui uurida, millise toiduga sobiks Meunier marjast või selle marja suurema osakaaluga šampanjad suures pildis, siis alustame sellest, et Meunier ei ole oma puuviljase ja marjase iseloomu ning tetavate vürtsikate nootide tõttu just parim aperitiiv. Aperitiiviks sobivad eeskätt võimalikult mineraalsed šampanjad. Meunier sobib aga hästi toiduga. Mõned näited. Päris kindlasti linnulihaga, näiteks röstitud kana, pardi või kalkuniga, aga ka grillitud sealihaga. Taimetoidu puhul sobib see hästi seenepõhiste retseptidega, näiteks seenestrooganoviga. Ka tuunikalaga, nii sashimi’na kui grillituna, on Meunier priima. Ühe mõnusa grillitud tuunikala retsepti leiab raamatust „Šampanjaga olen ma rõõmus“, vt lk 75. Raamatu enese saab hõlpsasti soetada Mulligaleriist Tatari 25 Tallinna kesklinnas, hea juhuse puhul ka autorilt autogrammi paludes, kui autor ise glaeriis toimetamas, või Mulligalerii e-poest: mulligalerii.ee/tooted/raamat_sampanjaga_olen-ma-roomus
Mõnusat nautimist kõigile! Mr Miller on teile kindlasti heaks kaaslaseks!
* Club Trésors de Champagne liikmed anno 2024:
1. Champagne Paul Bara (Bouzy)
2. Champagne Roland Champion (Chouilly)
3. Champagne Charlier & Fils (Montigny-Sous-Chatillon)
4. Champagne Gaston Chiquet (Dizy)
5. Champagne Dumenil (Sacy)
6. Champagne Forget-Chemin (Ludes-Le-Coquet)
7. Champagne Fresnet-Juillet (Verzy)
8. Champagne Pierre Gimonnet et Fils (Cuis)
9. Champagne Henri Goutorbe (Ay)
10. Champagne Grongnet (Etoges)
11. Champagne Marc Hebrart (Mareuil-Sur-Ay)
12. Champagne Hervieux-Dumez (Sacy)
13. Champagne Vincent Joudart (Férebrianges)
14. Champagne Juillet-Lallement (Verzy)
15. Champagne J. Lassalle (Chigny-Lesoses
16. Champagne Pretois-Moriset (Le Mesnil-Sur-ger)
17. Champagne Leriot-Pagel (Festigny)
18. Champagne A. Margaine Vilers-Marmery
19. Champagne Rémy Massin et Fils (Ville-Sur-Arce)
20. Champagne José Michel (Moussy)
21. Champagne Nomine-Renard (Villevenard)
22. Champagne Salmon (Chaumuzy)
23. Champagne Sanchez Le Guedard (Cumiéres)
24. Champagne Vazart-Coquart et Fils (Chouilly)
[ii] Kolmas viinamari Meunier. Mullimaailam, 9.04.2016. Arvuti-võrgus: https://mullimaailm.wordpress.com/2016/04/09/kolmas-viinamari-meunier/
[iii] Wikipedia.
[iv] Vt viide "i" ja ka "ii".
[v] Viide "i", lk 92.
[vi] Viide "ii".
[vii] Viide "i"; Michael EDWARDS. The Finest Wines of
Champagnes: A Guide to the Best Houses, Cuvées and Growers. Fine Wine Editions,
Aurum Press Ltd, London, 2009, lk 53.; Prevost. Polaner Selections.
Arvutivõrgus: https://www.polanerselections.com/
[viii] Viide "ii".
Kommentaarid
Postita kommentaar