Etiketist. Šampanjaetiketist.
Etikett (prantsuse keeles étiquette) on konventsionaalse sotsiaalse käitumise koodeks. Vaieldamatult muutub see ajas ning erineb kultuuriti, klassiti ja grupiti.[i] Sõna konventsionaalne tähendab iseenesest tavapärast, kombekohast, harjumuslikku. See sõna tähendab aga ka kokkuleppelist ja leppekohast. Aastaid seltskonnainimesi nõustanud Maaja Kallast on kunagi avaldanud, et Inglismaal kehtib ütlus, et fraki õige kandmine eeldab seitsme põlvkonna vältel harjutamist.[ii] Selles mõttes on sügav iva, aga et meil siin maailmanurgas eesti soost aadlit õigupoolest olnud ei ole, ei ole me ka fraki kandmist ega suurematel või väiksematelgi vastuvõttudel ja koosviibimistel osalemist nii pikalt harjutada saanud. Tänapäeval on kõik muidugi lihtsam ja vabam kui tuntud teleseriaali Downton Abbey aegadel, kuid etiketi tundmine annab meelekindlust ja tagab sundimatu elegantse käitumise seltskonnas ka täna. Ei tasu unustada tuntud tõde, et esmamuljet saab jätta vaid üks kord. Ning sedagi, et lihvitud maneerid ei ole mitte eputamiseks, vaid viisakaks inimeseks olemise norm.
Eesti Vabariigi sünnipäeva eel võtan lahata vähe pikemalt seda, mis puudutab nii riiklike kui ka näiteks ärivastuvõttude ja muude oluliste ürituste, ka koduste kokkusaamiste, etiketti šampanja võtmes. Usutavasti on sellest kasu nii enne 24. veebruari, sellel pidulikul päeval kui ka muul ajal.
 |
| Foto: Valeria Boltneva. Pexels (vabafotod). |
Šampanja valik
Alustame sellest, et ainuüksi šampanja valik, mida pakkuda erinevaid koosviibimisi silmas pidades, on oluline. Eeskätt pakutakse šampanjat tervitusjoogina. Selle valik sõltub ürituse iseloomust, kutsutud külalistest, muidugi ka eelarvest. Mida suurem ja eriilmelisem on seltskond, seda rohkem maitse-eelistusi ning arvestama peaks justkui kõigiga. Seda saabki üsna hõlpsasti teha, kui valida tervitusjoogina pakkumiseks mitte liiga nõudlik šampanja. See tähendab, et tervitusjoogi valimisel tuleks eelistada alati lihtsamini joodavat nestet. Näiteks non-vintage ehk aastakäiguta šampanjat aastakäigušampanjale, sest üldjuhul eeldatakse šampanja puhul selle värsket ja mineraalset iseloomu; päris kindlasti ei ole mistahes vastuvõtu, muuhulgas koduse peoõhtu, tervitusjoogiks hea pakkuda röstisema või lausa rustikaalsema maitsega vintage šampanjat.
Šampanjapudeli etiketilt (tore sõnademäng, sest etikett tähendab ju ka tootesilti) ei tasu seega otsida sõnu vintage või millésime, ka mitte aastaarvu, mis just aastakäigušampanjale osundab. Ka ei peaks tervitusjoogiks valima ilmtingimata ühegi šampanjamaja esindusjooki, tavapäraselt nimetatud kui prestige cuvée. Viimane ei ole muidugi tabu, aga mõistlik on jätta kõik elegantsematest elegantsemad joogid pakkumiseks peale tervituspokaali. Ka mõne pigem vähe kasutatava viinamarja eelistamine tervitusjoogis (näiteks üksnes Pinot Gris viinamarjadest valmistatud šampanja) ei ole lõpuni hea plaan. Pigem valida kolme kõige enam tuntud ja ka kasutatava viinamarja - Pinot Noir, Chardonnay ja Meunier - segu, klassikaline kolmik, mis sobib maitselt võimalikult paljudele külalistele. Tervitusjoogi eesmärk on juhatada üritus sisse, anda võimalus esmaseks suhtlemiseks, kutsuja tänamiseks. Elik, tähelepanu on kindlasti mitte šampanjal, vaid üritusel ja sellele kutsutuil. Mis muidugi ei tähenda, et valitud joogi kvaliteedis peaks tegema järeleandmisi. Kvaliteetne šampanja kaunistab igat sündmust!
Šampanja serveerimistemperatuur
“My dear girl, there are some things that just aren't done,
such as drinking Dom Pérignon '53 above the temperature of 38 degrees Fahrenheit.”
James Bond, Goldfinger (1964).
Kuigi Bond, see väljamõeldud spioon ja autoriteet vaat et kõigil elualadel, õpetas, et šampanjat, seejuures väga väärikat, ei peaks jooma üle 4° kraadise temperatuuri juures (38 kraadi Farenheit skaalal võrdub 3,33 kraadiga Celsiuse skaalal), peetakse šampanja tavapäraseks serveerimistemperatuuuriks siiski 6-8°.
Külmkapis on temperatuur tavaliselt 3-4° kraadi ehk Bondi soovitatu, kuid see ei ole šampanjale tegelikult sobiv serveerimistemperatuur, see on liiga madal. Liiga maha jahutatud šampanja puhul on selle aroom ja maitse „lukus“, seda eriti vanemate ja väärikamate, aroomilt ja maitselt tegelikkuses lopsakamate šampanjade puhul, ning nii ei saa joogist iial täit mõnu tunda. Mida noorem ja kergem on šampanja, seda jahedam võib olla selle serveerimistemperatuur (u 6-8°), mida vanem ja väärikam on šampanja, seda kõrgem peab olema ka selle temperatuur serveerimisel (u 10-12°). See on reegel, mille vastu kindlasti eksida ei tohiks.
Veinikülmiku temperatuur on tavapäraselt umbes 10-12 kraadi, nii tuleb sellest võetud või üldse mitte jahedas olnud šampanja enne serveerimist siiski kindlasti jahutada. Parim selleks on asetada jook 2-3 tunniks, magnummõõtu pudel pigem 3-4 tunniks, külmkappi, jahedasse maakeldrisse või pooleks tunniks jää ja veega täidetud jaheanumasse. Vee lisamine jääle on oluline, et jahutav külm vedelik saaks ümbritseda kogu pudelit, mitte toksida seda vaid jääkuubikute nurkadega. Olgu see heaks vihjeks mistahes koosviibimiste eel. Nagu seegi, et igale šampanjapudelile võiks koosviibimisel olla vajadusel oma piisava suurusega jäänõu, et tagada pudelite ühtlane piisav jahtumine, vajadusel jahedas püsimine ning ühtlane serveerimistemperatuur.
Eestlased armastavad oma šampanjat, olgu nooremat või vanemat, jätkuvalt liiga külmalt juua. Hea on teha katse serveerides sama šampanjat ühest pokaalist 3° kraadise ning teisest pokaalist 8° kraadise temperatuuri juures. Vahe on selgelt märgatav ning sellise katse läbiteinu edaspidi kõrgema serveerimistemperatuuri poole kaldu.
Šampanjapokaalide valik
Šampanja nautimiseks tuleb kasutada alati kvaliteetseid pokaale. Ja pokaal tähendab jalaga klaasi. Ei mingeid plastikust anumaid ega rohmakaid peekreid erinevatest veidratest materjalidest. Katsete tulemusena on selgunud, et ainult klaas suudab vahuveini originaalse maitse, mille kallal veinimeistrid on tublit vaeva näinud, säilitada. Nii nagu ka rõõmsad kihisevad mullid, mida me samuti šampanja puhul naudime.
Eelistada tasub tulbikujulisi, võimalusel suuremaid, mitte liiga tillukesi tulbikujulisi, pokaale. Tulip ehk tulpklaasid annavad võimaluse serveeritud joogil avaneda kenasti nii aroomis kui maitses ning pakuvad sellega parima tasakaalu ja maitsekogemuse.
Viimastel aastatel on usinasti propageeritud vahuveinide joomist valge veini klaasist, mis toob kogu aroomibuketi hästi esile. Et valge veini klaase valmistatakse tegelikult väga erineva suuruse ja kujuga, ei ole see paraku alati kõige asjakohasem valik. Flute' klaase, neid pikki kitsaid pokaale, mida eriti valge veini klaaside propageerimise tuhinas erilise ninakirtsutusega vaatama on hakatud, ei ole nende aroomi ja maitse otsesõnu liiga kitsaks surumise tõttu küll šampanja serveerimiseks tark kasutada, ent neid ei maksa ka kuuri alla tolmu koguma vedada. Flute’d on kerge prosecco ja lihtsamate cava'de puhul tublid tegijad. Eeskätt seetõttu, et mull püsib neis kaua ning on silmale ilus vaadata. Ka on neist meeleoluka peo järgsel hommikul mimosa või mõne traditsioonilise šampanjakokteili serveerimine täiesti kohane. Loomulikult ka peol enesel, sest kokteilid on taas moes.
Pokaalid peavad alati olema puhtad ja poleeritud! Parim nõuanne on: ei ühtegi pesuainet, üksnes nii kuum vesi, kui käsi kannatab. Just, lugesite õigesti – nii kuum kui käsi kannatab, mis viitab otsesõnu sellele, et oma parimaid šampanjapokaale parimate maitsenaudingute saavutamiseks tuleks pesta alati käsitsi. Klaasis leidub tihti mikromõrasid, mis paljale silmale on nähtamatud, küll aga suudavad neisse pesa teha pesuained, mis tulevad ilmsiks klaaside kasutamisel. Lisaks ei ole masinpesu mõeldud päris kindlasti käsipuhutud klaaside pesuks ega ka teie vanaemalt saadud pokaalide raputamiseks nende purunemiseni masinas. Kahju võib olla korvamatu.
Šampanjapudeli avamine
Šampanjapudel avatakse restoranis alati kliendi nähes, vastuvõttudel ja suurematel koosviibimistel mitte. Kuid ühel või teisel juhul mitte kõva pauguga, vaid delikaatselt. Aastavahetustel on olnud ja küllap on veel mõnelgi puhul kombeks šampanjapudelit enne avamist loksutada, et pauk ikka korralik oleks ja kork kauge kaarega pudelist eemale lendaks, šampanja üle pudelisuu voolamas. Ainuüksi viimase vältimiseks ning pudelisisu selle terves ulatuses pokaalidesse jõudmise tagamiseks ei ole hea plaan šampanjapudelit enne avamist ei loksutada ega seda ka pauguga avada. Liiatigi on see lihtsalt vulgaarne.
Kui šampnajapudel on korralikult maha jahutatud ning seda ei ole enne avamist käes hüpitatud, ei ole selle avamine mingi kunst. Eemaldanud pudelikaelalt fooliumi, vabastame kuue poolpöördega korki hoidva traadist võrgu, hoidas samal ajal alati pilku ja käelist kontakti korgiga, et see mitte mingil juhul omatahtsi pudelist ei lahkuks ning keerame mitte korki, vaid pudelit. Ja teeme seda kõike rahulikult, vaikselt, elegantselt.
Šampanja pokaalidesse valamine
Šampnajapudelist valamisel hoitakse pudelit selle alumisest osast, tavasuuruses pudelit elegantselt ühes käes. Suurema pudeli puhul võib seda kergelt teise käega toetada. Ei ole mingit tarvidust suruda pöialt šampanjapudeli põhja all olevasse õõnsusesse. Kindlasti ei tohi pudelit sellest valamiseks haarata kaelast ega valada seda üle käe. Liiatigi pidi viimane tooma halba õnne.
Šampanjat ei valata kunagi pokaali selle ääreni, niiöelda kurguni, täis, vaid üksnes klaasi kõige laiema osani. Just nii pääsevad šampanjasse kätketud aroomid kõige paremini paitama haistmis- ning maitsed kütkestama maitsemeeli. Liiga täis valatud pokaali ei ole ka kuigi mugav käes hoida, eriti, kui vahepeal on vaja kätelda, selle kokkulöömisest (vt ka edaspidi) rääkimata.
Väga oluline on ka mitte valada šampanjat välja liiga vara ja jätta seda lihtsalt pokaalidesse külaliste ootele. Kahjuks ikka veel erinevatel vastuvõttudel nähtav ja vägagi silma riivav komme, mis annab märku üksnes sellest, et külaliste vastuvõtuks ei ole nähtud piisavalt vaeva pakkumaks neile parimat võimalikku naudingut. Liiga pikalt pokaalis ootel olnud šampanja, eriti, kui tegemist on lihtsama, õhutamist mittevajava joogiga, võib kaotada oma elegantse iseloomu nii aroomi liigse lendumise kui ka mullide taandumise läbi. Eriti „ohtlikud“ on selles mõttes coupe ehk nn Great Gtasby tüüpi pokaalid. Neid tuleks päris kindlasti täita vahetult enne serveerimist ning kindlasti mitte ääreni, pigem pool pokaalist, sõltub ka pokaali konkreetsest surusest, sest coupe tüüpi pokaale on päris erinevas mõõdus.
Šampanjapokaalide pakkumine ja vastuvõtmine
Mitte kunagi ei tohiks ise pokaale külalistele pakkudes haarata selle kupast, vaid üksnes jalast. Parem on pakkuda pokaale üldse kandikult. Tundub liigagi elementaarne, kuid kahjuks kohtab sellist kupast pokaalide haaramist ja lauale asetamist ka muidu nooblites toidukohtades ja sestap ka see väike meeldetuletus. Mitte keegi ei pea võtma vastu pokaali, mille suuet on puudutanud kellegi teise käsi, olgu või kinnastes. Kindlasti peab pokaali vastuvõtjale andma aega, et ta saaks olla selleks mugavalt valmis, siis sujub kõik.
Šampanjapokaalide kokkulöömine
Šampanjapokaalide kokkulöömine on meil üsna levinud tava. Selles on justkui ekstra annus pidulikkust. Peenest kristallist klaasid tekitavad, tõsi, ka imekaunist heli. Kuid pokaalide kokkulöömine ei ole tänapäeval mitte kõikjal hea tava. Riiklikel vastuvõttudel, ka ärivastuvõttudel, päris kindlasti mitte. Neil võiks pokaali kergelt, elegantselt ja tõesti üksnes pisut ette sirutada ning pigem peanoogutusega markeerida kohtumise rõõmu ja tänu. Muudel vastuvõttudel või ka erapidudel võiks silmanurgast kiigata, kuidas käitub kutsuja ning lähtuda sellest. Kui kodusel peol võõrustaja joviaalselt klaase kokku lööma kehutab, ei ole viisakas keelduda. Restoranis einestades ei tohiks pokaalide kõlistamine ja rõkkav jutuvadin koos toostide ütlemisega segada teisi. Mida vähem kära, seda parem.
Tihti on šampanjapokaalid ka väga õrnad ning nende rohmakas kokkulöömine võib lõppeda klaaside purunemisega, mis kutsujat kindlasti ei rõõmusta. Seega on soovitus klaaside kokkulöömise asemel teha elegantne kerge eelpoolkirjeldatud žest.
Šampanjapokaali hoidmine
Šampanjapokaali, nii nagu mistahes muud pokaali, hoitakse alati jalast. Mitte kunagi kupast, mitte kunagi ka mõlema käe vahel. Eriti oluline on see šampanja puhul, mis on nautimisks sobivale temperatuurile maha jahutatud ning igasugune käelabaga kokkupuude tõstab selle tempertuuri küllalt kiiresti, samuti määrib lihtsalt kenasti poleeritud klaasi.
Tasub teada sedagi, et tervituseks hoitakse šampanjapokaali paremas käes, kätlemise ajal vasakus käes ning vasak kästi tuleb vabastada pokaali hoidmiseks enne kätlemist, et see ei oleks kohmakas. See lisasekund aega lihtsalt tuleb enne kätlema asumist võtta. Muide, daamidel on kätlemise ajaks enda võimalikult mugavalt tundmiseks mõistlik oma peokoti peen rihm või kett kotist välja otsida ning kott õlale asetada. Hiljem võib rihma või keti paigutada tagasi kotti ning hoida kotti lihtsalt käes.
Šampanja nautimine
Šampanja on loodud rõõmuks. Nii on selle hästi lihtsalt sõnastanud legendaarse šampanjamaja KRUG asutaja Joseph Krug. Sellest motost kantuna tuleb šampanjat ka nautida. Mitte juua. Siin on selge vahe. Nautimisel on meeled suunatud mitte šampanjas sisalduvale alkoholile, vaid selles sisalduvale rõõmude allikale, mille šampanjameister on oma imelisse loomingusse kätkenud. Samas, kui seltskonnas, pokaalike käes mõtetes Champagne radadele pikemalt uitama minna, ehk isegi silmad sulgeda, ei ole see mitte viisakas. Seltskonnas on tähelepanu ikka inimestel, eeskätt kutsujal, siis neil, kellega kas viisakusest, sotsiaalsest või ärialasest staatusest tulenevalt suhtlema peab, kindlasti ka oma kaaslasel ning laua taga loomulikult nii oma vasakul kui paremal käel istujail.
Tervitusjoogi nautimiseks jäetakse tavapäraselt aega pool tundi, mõnikord rohkemgi. Seda paraku mitte Eestis, kus kiputakse liiga kiiresti ja kärsitult asuma koosviibimise järgmise osa juurde. Nii nagu kipume külla saabuma pigem kümme minutit varem kui hiljem, mis ei ole samuti hea toon. Hea toon on nii kogunemiseks, tervituste vahetamiseks, sealhulgas tervitusjoogi pakkumiseks ja nautimiseks, anda pool tundi. Nii ei ole kindlasti paslik pokaali kohe tühjendada, vaid nautida jooki sõõmuhaaval. Üks hea nipp jätmaks head muljet veel: jäta kriimuke pokaalipõhja igal juhul alles, et osundada – kõike oli piisavalt, tänan. Hea toon ei ole kulista kiiresti viimast sõõmukest, kui kutsutakse lauda. Ka mitte haarata šampanjapokaali endaga lauda kaasa, kui just ei ole sellist palvet eraldi esitatud.
Briti kuningakoda ning ka juba eelpool mainitud telesarja Downton Abbey nõustanud etiketikoolitajad jäävad rangelt nõude juurde puudutada terve õhtu vältel pokaali huultega vaid ühest ja samast kohast, et vältida kas huulte naturaalsest niiskusest või huulepulgast tingitud plekke klaasil, mis kataksid terve pokaali ülemise ringi. Et mitte eksida, nõustavad samad etiketiasjatundjad asetama pokaali laual täpselt samasse kohta, et seda sealt sama liigutusega võtta ja huultele asetada.[iii]
Kokkuvõte
Elegants on ennekõike meeleseisund, on väga hästi öelnud etiketikoolitaja Erika Kolbakov. Sundimatu seltskondlik elegants on oluline nii mistahes vastuvõtule või koosviibimisele kutsuja kui ka kutsutu jaoks. Kui mõlemad pooled käituvad elegantselt, on sellest rõõmu kõigile. Olgem siis tealikud ja elegantsed!
***
Head mõtted ja nõuanded on kirja pandud ka raamatusse „Šampanjaga olen ma rõõmus. Jagades kirge elust, šampanjast ja toidust“ ning seda saab soetada Mulligaleriist kohapealt ja e-poest: mulligalerii.ee/tootekategooria/raamat-sampanjaga-olen-ma-roomus
[ii] P.-M. Helemäe. Klassikaline etikett algab heat kasvatusest. Anne ja Stiil. Ilu ja Mood. Veebiväljaanne 28.02.2008. Arvutivõrgus: https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82301324/klassikaline-etikett-algab-heast-kasvatusest (02.02.2024)
[iii] M. Yagoda. 11 Fine-Dining Etiquette Rules You've Probably Broken Your Whole Life. Food&Wine. Updated 17.06.2022. Arvutivõrgus: https://www.foodandwine.com/news/fine-dining-etiquette-rules-youve-broken?(05.02.2024)
Kommentaarid
Postita kommentaar