Ülemaailmse sabraažipäeva auks maikuu kolmandal reedel, sel aastal 15. mail

Mis on sabraaž? 

Lihtsalt, samas võimalikult kujundlikult öeldes on see šampanja- või ka muul traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinipudeli avamine selliselt, et mitte korki pudelisuult tavapärasel moel ei eemaldata, vaid see lüüakse pudelikaelalt maha koos korki hoidva pudelisuuga. Löömine on siinkohal vast ehk pisut liiga jõuline sõna. Tegemist on pigem teatavat vilumust nõudva tehnikaga, et mitte purustada pudelit või vigastada sabreerija kätt, pudelikorgi lennutrajektoorile ette jääda võiva sõbra ehmatamisest või halvimal juhul vigastamisest, sest šampanjapudelis on ligi 3 korda suurem rõhk, kui tavalises autokummis ning kork koos pudeliklaasist kraega lendab ikka korraliku jõuga minema, rääkimata. 

Miks räägime šampanjapudelitest ning muudest traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinidest? Sest tegelikult teeb suurema töö sabraaži õnnestumiseks ära rõhk pudelis, mis on saavutatud süsihappegaasi tekkimisel vahuveini selle teisel kääritamisel pudelis. Kui süsihappegaasist tekkiv rõhk on pudelisse saadud muul moel, pole see nii kõrge ning sabraaž ei pruugi õnnestuda.

Vanasti tehti sabraaži mõõga või saabliga, tänapäeval eeskätt spetsiaalsete sabraažinugadega, millest mõned lausa kunstiteose mõõdu välja annavad. Tihti on need ehitud tuttide ja muude vahvate viguritega, mis noale väärikust ja uhkust lisavad. Sabreerija abiliseks võib olla aga ka pokaali jalg, tavaline kööginuga, isegi kahvel, lusikavars või hoopis suusk või lumelaud. Oluline ei ole mitte abivahendi suurus või teravus. Oluline on teada mõnd nippi ning elu esimene sabraaž teha mitte ilmtingimta YouTube’i video vaatamise järgselt, vaid hea juhendaja käe all.

Minu enese elu esimene sabraaž kui tõeline sündmus leidis aset 2016. aasta kevadel Champagne’s. Täpsemini Mumm’i šampanjamajale kuuluvas toredas tuuleveskis, milles külalistele vägevaid lõunaid pakutakse ning alati seltskondlikku elevust pakkuvat šampanjapudelite sabreerimise tehnikat tutvustatakse. Mulle sai osaks šampanjapudeli sabreerimine suveniirse otstarbega suusa abil. No et näitsik Põhjamaalt, kus suuski tuntakse, mis see siis ära ei ole?! Sellest toredast ettevõtmisest on tänu headele reisiseltsilistele alles nii vahva video kui ka hiljem kaunisse raami pandud pudelikork, mis meenutab oma muhedal moel, et tegemist oli G. H. Mumm Le Rosé’ga ning toob hõrke hetki meelde tänaseni.

Sabraaž saabliga. Foto: Internet.

Kuidas või millest sabraaž alguse sai?

Lugusid sellest, kuidas sai alguse šampanjapudelite sabreerimine, on erinevaid. Kõige levinum lugu räägib Napoleonist ja tema ratsaväest, kes külastades Prantsusmaa aristokraatide valdusi ning tähistades arvukaid võite avas vahuveinipudeleid saablitega. Kärsitus maitsta šampanjat olevat olnud nii suur, et tollase kombe kohaselt nööritud ja pitseeritud pudeleid ei viitsinud ohvitserid lahti harutama hakata, pidasid paremaks pudelitel lihtsalt kaelad maha lüüa. Teine enim räägitud lugu viitab Madame Barbe Nicole Ponsardin Clicquot’le, kes, et Napoleoni ohvitseride meelt lahutada, palus neil avada pudelid saablitega. Noored mehed olevat võtnud tuld, muuseas lootnud daamile sellega ka omakorda muljet avaldada, kuid kõige enam lahutas meelt vast noor lesk ise, kes sellise vahva vaatemängu läbi tõstis kindlasti ka huvi oma šampanjade vastu. Oli ju Mdm Clicquot üks äraütlemata tundliku vaistuga äridaam ning seda vaatamata ajale, mil üldiselt äri ajasid vaid mehed. Räägitakse ka lugusid, taas Napoleoni nimetades, kuidas suure väejuhi käsilased peale vallutusretki väsinud ratsudel koju saabunud ning linnarhavas ulatanud neile tänus ja uhkuses šampanjapudeleid otse käigult. Et hobuse seljas oli raske pudelit avada, lõikasid ratsaväelased pudelikaelad sealsamas hobuste seljas maha ning saluteerisid rahvale koos voolava vahuveiniga.

Kuidas teha sabraaži elegantselt ja ohutult?

Alustame sellest, et ohutus ennekõike! Ehk sabreerimisele mineva pudeli võiks suunata selliselt, et umbes 5-8 meetri raadiuses ei ole inimesi ja purunevaid esemeid. Jah, sabraaže tehakse ka veinibaarides ja restoranides, kus istumas enam rahvast ning sellist 5-8 meetrit vaba sihikunurka raske saavutada. Kuid sellisel puhul on sabreerijaks ilmsesti mitte algaja ning ka siis on väga oluline jälgida pudelikorgi koos selle kaelaga lendamise võimalikku trajektoori ning kindlasti vaadata, et samale trajektoorile ei satuks keegi headest kundedest. Üldjuhul on soovitus sabraaže korraldada siiski piisava ruumi olemasolul ning kõiki ohutusreegleid järgides. Muuhulgas võiks sabreerijal käes olla õhukesed nahkkindad, mis lisavad turvalisust, seejuures aitavad hoida pudelit kindlalt käes, seda ka palaval suvepäeval, ning ka lihtsalt ilu pärast. Ühte hästiistuvasse peenest nahast kindapaari, niisamuti nagu heasse sabraažinoasse, võiks šampanjasõber investeerida küll. Sabraaž on ennekõike elevust tekitav toiming ning selle suurejoonelisuse tagamiseks on ka ilusad abivahendid igati teretulnud.

Aga tuleme tagasi šampanja juurde. Šampanjapudel peaks hästi õnnestuva sabraaži jaoks olema piisavalt külm. Ebaõnnestumisi põhjustabki tihtilugu just pudeli(klaasi) vale temperatuur. Korralikult maha jahutatud pudel ning selle mitte liigne, et mitte öelda mitte üldse, loksutamine enne sabraaži annavad kindlasti õnnestunuma tulemuse. Ja kes siis ei sooviks elegantselt õnnestuda? Tuleb lihtsalt see väike aga oluline nõks meeles pidada.

Sabraaži tegemiseks võib kasutada saablit, mõõka, spetsiaalset sabraažinuga, aga ka niinimetatud kokanuga või muud vahendit, mis on piisavalt tugev, muuhulgas on tugev ka klaas ning nii saab kasutada sabreerimiseks ka pokaali, õigupoolest selle talda. Ning samasse klaasi saab valada ka esimese kaunilt voolava joa sabreeritud pudelist. Sabreerimsie abivahend ei pea olema ilmtingimata terav. Terariistade puhul lähebki käiku nende nüri pool. Liigterav riist võib muuhulgas põhjustada klaasi liigse kahjustumise kuni purunemiseni mittesoovitud moel.

Oluline on pudeli hästi valitud kaldenurk ning vilunud liigutused. Pudelit tuleks hoida umbes 30 kraadise nurga all. Sabraažinuga omakorda umbes 45 kraadise nurga all. Tehakse sabraaže ka püstiseisvate pudelitega, lausa ühejärge neil kaelasid maha lüües, aga selleks on vaja eelnevalt kindlasti rohkem harjutada ning tunnetada nii oma vilumust kui ka võimeid.

Sabreerimise eelselt tuleb pudelikaelalt eemaldada foolium ja korgilt traat. Kui pudel ei ole piisavalt külm või on see saanud eelnevalt käes tugevasti loksutada, võib pudelikork ära vupsata ka paljalt traadi eemaldamisest. Sestap on mõistlik traati mitte täielikult eemalda, vaid kinnitada see pudelikaela all oleva ülemise, väiksema krae taha (algselt on see kõige alumise ja suurema krae all). Nii on vähetõenäoline, et ka mitmekordse pusimise peale lendaks kord pudelilt veel enne sabraaži kui sellist. Ise kasutan alati sellist väikest turvanõksu.

Seejärel tuleb otsida pudelil üles klaasi liitumiskoht ehk kokkujootmiskoht (need on pudeli kahel küljel) ning libistada sabreerimiseks kasutatavat vahendit sellel paar korda pudeli umbes viimaselt kolmandikult pudelikaela suunas, et saada kätte tunnetus, misjärel ühe konkreetse liigutusega anda survet kaela randi pihta ja Voila! kork juba lendabki. Kui mitte esimesel korral, siis väikese harjutamise järgselt kindlasti. Ja harjutamine ei ole mitte häbiasi. Tunnetust ei saa kätte kindlasti kohe esimesel korral, pigem on see hea õnne ja tubli juhendaja koostöös sündinud õnnestumine.

Igaks juhuks tasuks peale uhkesti avatud pudelit üle vaadata ka pudelikael, et sellel ei oleks enne šampanja pokaalidesse valamist lahtiseid kilde. Üldjuhul neid seal ei ole, sest tänu rõhule, mis teeb oma töö, muuhulgas võimalike kildude hooga kaasahaaramisel, on lõikepind terav ja puhas. Kui aga on, tuleks need ettevaatlikult salvrätiga eemaldada ning veenduda, et uue vormi ja kuju saanud pudelisuu oleks igati puhas. Kui kõik see tehtud, jääbki valada šampanja pokaalidesse ning saluteerida heaks õnneks ja terviseks!

Kust sai alguse üleilmne sabraažipäev?

Üleilmset sabraažipäeva tähistatakse tegelikult mitte üldse kaua. Alguse sai see alles aastal 2018 Lõuna-Aafrikas the Champagne Chick pseudonüümi all tegutseva šampanjaentusiasti eestvedamisel, kes leidis, et igasuguseid üleilmseid päevi peetakse, kuid mitte veel šampanjapudelite efektse avamise päeva. Nii kutsus ta kõiki šampanjasõpru tähistama üleilmselt sabraažipäeva iga aasta maikuu kolmandal reedel. Järgijaid oli palju ning sel aastal (2020) tähistame seda päeva juba kolmandat korda, mispeale võib ütleda küll, et uus traditsioon šampanjamaailmas on sündinud, et jääda.

Kust saab šampanjat ja sabraažinuge ning muud elegntseks sabraažiks vajalikku?

Mulligaleriis on pakkuda nii šampanjat kui ka sabraažinuge, muuhulgas selliselt rahvusvaheliselt tunnustatud tootjalt nagu Laguiole. Otse loomulikult ka sobivaid klaase, mida kasutada nii sabereerimisel kui ka elegantselt avatud pudelist kaunilt vahutava šampanja väljavalamiseks ja mekkimiseks. Tasub tähele panna, et suurepäraselt õnnestub sabraaž magum-mõõdus pudelite puhul. Mäletate küll, rõhk, eks ole ning pudeli suurus aitab siinkohal kenasti kaasa. Loomulikult pakutakse neid ka Mulligaleriis. Kiirkoolituse teeb galerii perenaine kõigile soovijatele kohapeal. Muuhulgas saab kätt harjutada ka kohapeal kõiki ohutusnõudeid järgides ning maitsta võibolla ehk oma elu esimese sabraaži vilju koheselt. Šampanjad on Mulligaleriis külmas ja sabraažihuviliste ootel!

Toredat sabreerimist kõigile ja ikka rõõmsasti Santé!

 

Kasutatud allikad: Mis on sabraaž? Arvutivõrgus: http://loovteenindus.ee/lood/mis-on-sabraaz (13.05.2020), The Art of Sabarage & 7 Steps to Performing it Safely! Arvutivõrgus: https://www.theglamorousgourmet.com/blog/happy-new-yer-the-art-of-sabrage (14.05.2020)