Ärme tee vigu kõneldes šampanjast!
Mõnus sügis toob toidu- ja joogisõpradele erinevat laadi põnevaid üritusi, festivale ja kokkusaamisi. Kutsed koolitustele ja elamusüritustele vallutavad postkaste kui varased jõulukaardid. Paraku olen tähele pannud juba kutsetel esinevaid vigu, kuulnud aga kahjuks ka kõrva kriipivaid eksimusi, kui juttu tuleb šampanjast. Siinkohal on nii, et ma mitte vaiki olla ei saa, sest amet kohustab . Dame Chevalier de L’Ordre des Coteaux de Champagne ei ole vaid tiitel (eesti keeles lihtsustatult šampanjarüütel, dame nimetuses osundab naissoost rüütlile), vaid ka kohustus esindada ja endendada šampanjakultuuri alati ja igal pool heal tasemel. Nii et sõbrad, andke andeks noomiv toon, aga järgmised näited on elust enesest, lausa viimasest nädalast, kui olen lugenud kutseid ja kuulutusi ning kuulnud oma kõrvaga, mida ei oleks soovinud kuulda. Nii on hea mõned asjad üle korrata, et mitte eksida. Nägin alles ühe toreda festivali kutsel koolituse pealkirja „Šampanjakoolitus – Pinot Meunier šampanja
.jpg)
